Täna, 31. mail tähistatakse kogu maailmas tubakavaba päeva, mis tänavu keskendub naistele ning kahjudele, mida põhjustab tubakatoodete tarvitamine ja turustamine naistele suunatult.
- Tarbimine ja tervis
- 31. mai 2010
Tervise Arengu Instituudi ekspert ja suitsetamisest loobumise nõustaja Tiiu Härm ütles, et tubakavabal päeval kutsume kõiki üles teadvustama tubakatoodete tarvitamisega ning tubakasuitsuses keskkonnas viibimisega kaasnevaid ohte ning nõudma endale suitsuvaba keskkonda. ”Soovime, et naised ise muutuksid suitsetamise ohtudest teadlikumaks, aga et ka mehed teadvustaksid rohkem oma vastutust. Iga mees võiks endale vabatahtlikult võtta kohustuse vältida suitsetamist naiste läheduses, kellega nad koos elavad või töötavad,” lausus Härm.
Tervise Arengu Instituudi poolt läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring (TKU) näitas, et 2008. aastal suitsetas igapäevaselt 17% naisi, mida on kaks korda vähem kui mehi (39%). Juhusuitsetajaid oli naiste seas 8%. Taustaandmete järgi on siin arvestatavaid erinevusi. Kui kõrgharidusega naistest suitsetab iga kümnes, siis põhiharidusega naistest iga neljas. Perekonnaseisu järgi on kõige enam suitsetajaid lahutatud või lahus elavate naiste seas - 26%. Naistest on kõige enam igapäevasuitsetajaid töötute seas - 33%.
Kui ülemaailmselt on tütarlaste ja naiste suitsetamislevimus kiirelt tõusmas, siis Eestis on see naiste seas võrreldes 2006. aastaga paar protsenti vähenenud, kuid kasvamas tütarlaste seas. Kui traditsiooniliselt on suitsetajaid poiste seas olnud alati rohkem, siis Eesti on tõusnud nende riikide hulka, kus tüdrukute ja poiste suitsetamise tase on ligilähedane. Eesti 13-15-aastastest koolinoortest suitsetavad regulaarselt 30% tüdrukuid ja 32% poisse.
Suureks probleemiks on Eestis ka passiivne suitsetamine. “Siin saab välja tuua kaks probleemi - ühest küljest arvavad paljud suitsetajad, et tubakasuits ei ole teistele probleemiks. Samuti ei tea paljud, kes on sunnitud teiste tubakasuitsu sees olema, sellega kaasnevaid ohte,” märkis Tiiu Härm.
TKU uuringuandmetest lähtuvalt võib tõdeda, et vähenenud on oht tervisele täissuitsetatud tööruumides viibimise tõttu. Kui 1990. aastal oli kolmandik naistest tööl vähemalt tunni suitsuses ruumis, siis 2008. aastal ainult iga kümnes naine. Samas aga kodus viibib eluruumides, kus suitsetatakse, üle veerandi (26%) Eesti naistest.
Tubakas kahjustab naisi ka tugevamini kui mehi ning naised on tundlikumad tubaka kasvajat tekitava toime suhtes. On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui suitsetaja. Tubakasuitsuses keskkonnas pidev viibimine suurendab riski haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse, kroonilistesse kopsuhaigustesse ja vähkkasvajatesse. Raseduse ajal suitsetamine võib põhjustada enneaegset sünnitust ja alakaalulisi beebisid. Lühiajaline mõju on aga peavalu, iiveldus, unisus ning mitmed allergiale iseloomulikud tunnused. WHO hinnangul on kõigist passiivse suitsetamise surmajuhtumite ohvritest 64% just naised.
Maailma tubakavabal päeval kella 11-18.30 ootab kõiki huvilisi Tallinnas, Solarise keskuse juures „HELP – Elagem tubakata“ kampaania telk, kus igaüks saab teha CO-testi, mis näitab, kuivõrd suitsuses keskkonnas viibimine ehk passiivne suitsetamine organismi mõjutanud on. Eelkõige noortele suunatud kampaania „HELP – Elagem tubakata“ on Euroopa Komisjoni algatus, mille eesmärk on teavitada, pakkuda tuge ja aidata inimestel suitsetamist maha jätta, suitsetamisega mitte alustada või tulla toime passiivse suitsetamisega.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta