Uurimaks arstide suitsetamiskäitumist ja geneetiliste tegurite osa selles, saadab Tartu ülikool kõigile tervishoiutöötajate registrisse kuuluvatele tegevarstidele postkasti suitsetamiskäitumist ja nikotiinisõltuvust uuriva küsitlusankeedi ja DNA-proovi kogumise katsutid.

Suitsetamine on üks olulisemaid tervisehädade põhjuseid maailmas. Arenenud riikides on arstide hulgas suitsetamine viimastel kümnenditel vähenenud ja selle levimus on madalam kui kogurahvastikus, kuid Ida-Euroopa riikides on suitsetamislevimus endiselt suhteliselt kõrge.

Erinevused arstide ja riigi kogurahvastiku suitsetamisharjumustes viitavad vajadusele selgitada välja arstide suitsetamislevimus Eestis. „Eestis on arstide suitsetamist uuritud aastatel 1977, 1982 ja 2002. Et hilisemad üle-eestilised andmed arstide tubakatarbimise kohta puuduvad, siis pole teada, kas suitsetamislevimus meie arstide seas on praeguseks tõusnud või langenud, kas see on kõrgem või madalam kui kogurahvastikus,“ arutles Tartu ülikooli tervishoiu instituudi dotsent, algava uuringuprojekti juht Kersti Pärna.

Uue interdistsiplinaarse vaatenurgana soovivad teadlased leida ka suitsetamisharjumusega seotud geene. Kirjanduse andmetel on teada, et teatud geenide variandid muudavad inimese vastuvõtlikumaks nikotiini toime suhtes ja seetõttu on suitsetamisest loobumine raskem. Teadlaste soov on selgitada välja geenides esinevad variandid, mis on seotud suitsetamisharjumuse püsimise ja suitsetamisest loobumisega. „Geneetiliste andmete analüüs võib tulevikus aidata kaasa parema suitsetamisest loobumise taktika väljatöötamisele,“ täiendas Pärna.

Antud küsimustele vastamiseks viiaksegi Tartu ülikooli teadlaste eestvedamisel oktoobris-detsembris 2014 läbi uuring „Epidemioloogiline ja geneetiline tõendus tervishoiutöötajate suitsetamiskäitumise ja nikotiinisõltuvuse kohta”.

Postiküsitlusena läbiviidava uuringu valimis on kõik tervishoiutöötajate registrisse kuuluvad tegevarstid. Arstidele saadetakse uuringumaterjalid kodusele aadressile. Ümbrik sisaldab uuringu kaaskirja, küsimustikku suitsetamiskäitumise kohta, kahte katsutit koos juhendiga DNA proovide kogumiseks ja saaja aadressiga varustatud tagastusümbrikut, mille eest on postikulud tasutud. Arstidelt saadud delikaatse informatsiooni konfidentsiaalsuse tagamiseks pole küsimustikul ega DNA-proovi katsutitel nime, vaid ainult uuringu numbrikood.

„Uuringus osalemine on vabatahtlik ja anonüümne, kuid et uuring oleks usaldusväärne ja esinduslik, on iga kutse saanud arsti osalemine äärmiselt oluline olenemata tema suitsetamise staatusest,“ rõhutas Pärna. Pärna lisas, et juhul kui arst ei soovi oma DNA-proovi uuringu tarbeks analüüsimiseks saata, on uuringumeeskond väga tänulik ka vaid täidetud küsimustike tagasisaatmise eest.

Eesti teadusagentuuri personaalse uurimistoetusena rahastatava uuringu läbiviimiseks on olemas Tartu ülikooli inimuuringute eetika komitee ja andmekaitse inspektsiooni luba.

Rohkem infot arstide suitsetamisuuringu kohta leiab TÜ tervishoiu instituudi kodulehelt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta