Tänapäeval on õigem rääkida mitte suitsetamisest, vaid tubakatarbimisest, kuna peale suitsetavate tubakatoodete on veel suitsuvabad tubakatooted, vesipiip jm. Veenvalt kõlab Maailma Terviseorganisatsiooni 2006. a deviis „Tubakas: tappev igas vormis ja maskeeringus”.
- Tarbimine ja tervis
- 25. oktoober 2008
- Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
Tubaka tarbimisel tuleb lisaks nikotiini sissehingamisele sisse hingata ka üle 4000 keemilise aine (kantserogeenid, tõrvained, vingugaas jt), mis lenduvad sigareti põlemisel 1000°C juures.
Suitsetamine on sõltuvus
Nikotiin on psühhoaktiivne aine, mis tekitab tolerantsi ja kehalist sõltuvust. Mõnuaine vajaminevad kogused suurenevad ajalõikes. Vajalik on eristada sõltuvustegevust ja nikotiinsõltuvust. Sigaretti läitma kutsuvad mõlemad.
Suitsetamist seostatakse 25 erineva haiguse tekkega. Ohtlikumad neist on südame-veresoonkonnahaigused (SVH), kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused (KOK), pahaloomulised kasvajad. Suitsetamine põhjustab üle 90% kõikidest kopsuvähi juhtudest.
Lisaks sellele kaasneb suitsetamisega näonaha hallikas jume, hammaste kiire lagunemine, juuste hõrenemine, varasem hallinemine, varane menopaus, osteoporoos, alanenud viljakus, enneaegsus, impotents, spermatogeneesi häired, seedesüsteemi haigused jt.
Suitsetamine lühendab eluiga ja halvendab elukvaliteeti
Suitsetamisest tingitud/süvenenud haiguste tõttu kaotab suitsetaja keskmiselt 7–13 eluaastat.
Noor inimene ei tea, miks ta suitsetab. Peamine oht on sõltuvus. Sageli seostub suitsetamine alkoholi tarbimisega ja/või kanepi nuusutamisega. Mida nooremalt suitsetamisega alustada, seda tugevam ja kiirem sõltuvus kujuneb. 90% täiskasvanud suitsetajatest alustas suitsetamist enne 18. eluaastat.
Negatiivsed trendid on tubakatarbimise leviku tõus noorte seas, eriti noorte naiste seas. Ligi 19% naistest jätkavad suitsetamist raseduse ajal (Smoke-free Maternities in Europe, Implementation Proposal, Elvira Mendez, Barcelona, Spain).
Passiivsete suitsetajate osakaal rasedate seas on kõrge. Ema suitsetamine (aktiivne/ passiivne) raseduse ajal suurendab komplikatsioonide ohtu, nagu lootekasvu aeglustumine, enneaegne sünnitus, madal sünnikaal, perinataalne suremus, imiku äkksurm, kaasasündinud anomaaliad kuni imiku nikotiinsõltuvuseni välja.
Tubakas kahjustab naisi tugevamini kui mehi. Naistel tekib sõltuvus nikotiinist kiiremini. Naised on ka tundlikumad tubaka kasvajat tekitava toime suhtes, nagu rinnavähk, emakakaelavähk, kopsuvähk.
Ainuke mõjuv ravim on suitsetamisest loobumine
Tuntuks on saanud Mark Twaini ütlus: „Suitsetamisest loobumine on kõige lihtsam asi, mida olen kunagi teinud. Olen selles veendunud, kuna olen teinud seda sadu kordi.”
Suitsetamine on krooniline sõltuvushaigus (X RHK-F17). 60–70% igapäevasuitsetajatest soovivad pahest loobuda, kuid nad tegelikult ei ole selleks valmis ja vajavad nõustaja toetust. Mõõduka ja tugeva nikotiinsõltuvuse korral ei ole suitsetamisest loobumine ilma nikotiinasendus- või tablettravita mõeldavgi.
Kliendi/patsiendi motiveerimine, nikotiinsõltuvuse taseme hindamine, konkreetse suitsetamisest loobumise päeva määramine, individuaalse loobumis- ja raviplaani koostamine, suitsetamisest loobuja pidev juhendamine ja toetamine, elustiili muutmine ja saavutatud tulemuste hindamine — see on nõustamise sisu.
Suitsetamisest võõrutamine kestab 2 kuud või vajadusel kauem (kokku 8–10 nädalat) ja vajab kestvat kliendi/patsiendi ja nõustaja omavahelist koostööd. Seda ka jätkuvalt kogu järgneva aasta vältel pärast loobumist. Mittesuitsetajaks loetakse klienti/patsienti alles aasta pärast suitsetamisest loobumise päeva.
Kui ilma nõustamiseta loobub suitsetamisest ja saab püsivalt mittesuitsetajaks ainult 3–6% nikotiinsõltlastest, siis nõustamise korral ja nikotiinasendusravi rakendamisel on tulemus parem — 20–30% ja enam.
Suitsetamisest loobumise nõustamise kabinetid on avatud kõigis maakondades, suuresti tervist edendavate haiglate baasil. Suitsetamisest loobumise nõustamiseks on eraldatud südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklikust strateegiast 2005–2020 vahendid. Kliendile/patsiendile on suitsetamisest loobumise nõustamine tasuta.
TIIU HÄRM, MD, on Eesti Tervist Edendavate Haiglate (TEH) Võrgustiku rahvuslik koordinaator ja Tervise Arengu Instituudi tervise edendamise osakonna peaspetsialist
Allikas: sekretar.ee
Nikotiin on psühhoaktiivne aine, mis tekitab tolerantsi ja kehalist sõltuvust. Mõnuaine vajaminevad kogused suurenevad ajalõikes. Vajalik on eristada sõltuvustegevust ja nikotiinsõltuvust. Sigaretti läitma kutsuvad mõlemad.
Suitsetamist seostatakse 25 erineva haiguse tekkega. Ohtlikumad neist on südame-veresoonkonnahaigused (SVH), kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused (KOK), pahaloomulised kasvajad. Suitsetamine põhjustab üle 90% kõikidest kopsuvähi juhtudest.
Lisaks sellele kaasneb suitsetamisega näonaha hallikas jume, hammaste kiire lagunemine, juuste hõrenemine, varasem hallinemine, varane menopaus, osteoporoos, alanenud viljakus, enneaegsus, impotents, spermatogeneesi häired, seedesüsteemi haigused jt.
Suitsetamine lühendab eluiga ja halvendab elukvaliteeti
Suitsetamisest tingitud/süvenenud haiguste tõttu kaotab suitsetaja keskmiselt 7–13 eluaastat.
Noor inimene ei tea, miks ta suitsetab. Peamine oht on sõltuvus. Sageli seostub suitsetamine alkoholi tarbimisega ja/või kanepi nuusutamisega. Mida nooremalt suitsetamisega alustada, seda tugevam ja kiirem sõltuvus kujuneb. 90% täiskasvanud suitsetajatest alustas suitsetamist enne 18. eluaastat.
Negatiivsed trendid on tubakatarbimise leviku tõus noorte seas, eriti noorte naiste seas. Ligi 19% naistest jätkavad suitsetamist raseduse ajal (Smoke-free Maternities in Europe, Implementation Proposal, Elvira Mendez, Barcelona, Spain).
Passiivsete suitsetajate osakaal rasedate seas on kõrge. Ema suitsetamine (aktiivne/ passiivne) raseduse ajal suurendab komplikatsioonide ohtu, nagu lootekasvu aeglustumine, enneaegne sünnitus, madal sünnikaal, perinataalne suremus, imiku äkksurm, kaasasündinud anomaaliad kuni imiku nikotiinsõltuvuseni välja.
Tubakas kahjustab naisi tugevamini kui mehi. Naistel tekib sõltuvus nikotiinist kiiremini. Naised on ka tundlikumad tubaka kasvajat tekitava toime suhtes, nagu rinnavähk, emakakaelavähk, kopsuvähk.
Ainuke mõjuv ravim on suitsetamisest loobumine
Tuntuks on saanud Mark Twaini ütlus: „Suitsetamisest loobumine on kõige lihtsam asi, mida olen kunagi teinud. Olen selles veendunud, kuna olen teinud seda sadu kordi.”
Suitsetamine on krooniline sõltuvushaigus (X RHK-F17). 60–70% igapäevasuitsetajatest soovivad pahest loobuda, kuid nad tegelikult ei ole selleks valmis ja vajavad nõustaja toetust. Mõõduka ja tugeva nikotiinsõltuvuse korral ei ole suitsetamisest loobumine ilma nikotiinasendus- või tablettravita mõeldavgi.
Kliendi/patsiendi motiveerimine, nikotiinsõltuvuse taseme hindamine, konkreetse suitsetamisest loobumise päeva määramine, individuaalse loobumis- ja raviplaani koostamine, suitsetamisest loobuja pidev juhendamine ja toetamine, elustiili muutmine ja saavutatud tulemuste hindamine — see on nõustamise sisu.
Suitsetamisest võõrutamine kestab 2 kuud või vajadusel kauem (kokku 8–10 nädalat) ja vajab kestvat kliendi/patsiendi ja nõustaja omavahelist koostööd. Seda ka jätkuvalt kogu järgneva aasta vältel pärast loobumist. Mittesuitsetajaks loetakse klienti/patsienti alles aasta pärast suitsetamisest loobumise päeva.
Kui ilma nõustamiseta loobub suitsetamisest ja saab püsivalt mittesuitsetajaks ainult 3–6% nikotiinsõltlastest, siis nõustamise korral ja nikotiinasendusravi rakendamisel on tulemus parem — 20–30% ja enam.
Suitsetamisest loobumise nõustamise kabinetid on avatud kõigis maakondades, suuresti tervist edendavate haiglate baasil. Suitsetamisest loobumise nõustamiseks on eraldatud südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklikust strateegiast 2005–2020 vahendid. Kliendile/patsiendile on suitsetamisest loobumise nõustamine tasuta.
TIIU HÄRM, MD, on Eesti Tervist Edendavate Haiglate (TEH) Võrgustiku rahvuslik koordinaator ja Tervise Arengu Instituudi tervise edendamise osakonna peaspetsialist
Allikas: sekretar.ee
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
