Mõista, mõista, mis see on! Soola seal on, aga ikka pole soolane. Magedavõitu on, aga päris mage ka pole. Näib igavene, võimas ja kaunis. On noor, haavatav ja vaesuv. Õigeks vastuseks on Läänemeri, mille kaitseks kogunevad inimesed Tallinna Vabaduse väljakule juba homme, 10. juulil.
- Transport ja linnaplaneerimine
- Koostas: Katrin Jõgisaar
- 9. juuli 2013
- Pildistas Janek Jõgisaar, Bioneer.ee
2013. aasta 8. juunil, rahvusvahelisel ookeanipäeval käivitus Rootsi linnas Malmös kolm kuud kestev ja üheksat riiki läbiv 3500-kilomeetrine Läänemere Rattaretk. Põhimeeskonnas läbivad kogu distantsi viis sõitjat, kelle hulgas on ka Eesti rattur Sten Oja.
Sten on 27-aastane fotograafiahuviline, kes töötab Eesti Filmiarhiivis. Läänemere probleemidele tähelepanu juhtiv rattaretk tundus talle piisavalt motiveeriva suve veetmise viisina. „Ma elan viiesaja meetri kaugusel Läänemerest. Mulle on oluline, et midagi nii suurt minu naabruses ikka korras oleks,“ selgitas Oja.
Läänemere Rattaretk kutsub Vabaduse väljakule ratturite armee moodustamisele, et hüüda linnakodanikele, meediale ja poliitikutele: Läänemeri vajab meie abi! Kampaaniaga soovitakse parandada Läänemere tervist, tõsta veekogu liigirikkust ja säilitada ala bioloogilist mitmekesisust.
Kohalviibijad moodustavad inimketi, mis saadab rituaalsele ringkäigule Läänemere veega täidetud anumad.
Kampaaniatelgis saab anda allkirju Läänemere kaitse toetuseks - allkirjad antakse üle läänemeremaade keskkonnaministrite kohtumisel 2013 sügisel Kopenhaagenis. Jalgratturid moodustavad väiksemaid meeskondi, mis sõidavad erinevatesse kesklinna piirkondadesse, et tutvustada kampaaniat ja koguda petitsioonile raceforthebaltic.com/petition.php allkirju.
Eestimaa Looduse Fondi mereprogrammi eutrofeerumisekspert Kristjan Piirimäe selgitas Bioneerile, et Läänemeri on üks maailma reostunumaid meresid, ehkki enamuse ajast on suurem osa randasid veel supluseks kõlblikud ja ka kalade elutegevust reostus otseselt väga ei piira.
„Suuremateks probleemideks on sinivetikate õitsengud suve teisel poolel, mille käigus veed muutuvad mürgisteks. Mere sügavamates kohtades on surnud tsoonid, mis kipuvad laienema. Põllumajandusliku saaste hulka on püütud vähendada erinevate veekaitsemeetmetega, näiteks sõnnikuhoidlate renoveerimise ja väetamispiirangute teel. Samal ajal on põllumajandus viimasel ajal intensiivistunud, mistõttu väetisainete merrevoolamist pole suudetud pidurdada,“ lisas Piirimäe.
Läänemere Rattaretke kaugemaks eesmärgiks on mõjutada oktoobri alguses Kopenhaagenis toimuvat HELCOMi konverentsi. Läänemere riikide keskkonnaministrid peavad seal saavutama kokkuleppe merega seotud teemadel nagu kalandus ja vee kvaliteedi parandamine. Kohtumise tulemused on mere tulevikule määrava tähtsusega.
KÜSIME SPETSIALISTILT!
Bioneeri küsimustele vastas Eestimaa Looduse Fondi mereprogrammi eutrofeerumisekspert Kristjan Piirimäe.
Kuidas on lood Läänemere elurikkusega?
Kuna Läänemeri on alles äsja tekkinud, kõigest mõni tuhat aastat tagasi, siis pole siin eriti endeemseid liike. Näiteks, kõik kalad on ookeanist või mageveest siia migreerunud. Nad pole nii lühikese ajaga Läänemere riimveega täielikult kohastunud. Seetõttu on Läänemeri loomult liigivaene ja järelikult väga haavatav ökosüsteem. Inimtegevus on seda omakorda veelgi survestanud.
Tänu putukamürgi DDT keelustamisele suudeti väljasuremisohust päästa hülged, merikotkad jpt tippkiskjad.
Läänemere elurikkust seiratakse riiklike seireprogrammidega ja olukorrast saab ülevaate HELCOM-i kodulehelt
Suurimaks ohuks Läänemere elurikkusele on eutrofeerumine. See on protsess, milles liigse väetisainete sissevoolu tõttu üksikud sinivetikaliigid ja pilliroog vohavad, kuid hapnikuvaest vett ja mudast põhja kartvad liigid taanduvad.
Eutrofeerumise tulemusena kipub Läänemeri kujunema liigivaeseks, kinnikasvanud kallastega, sogaseks mereks. Teine suur oht on võõrliigid, mis kipuvad kohalikke liike välja tõrjuma. Probleeme on muidugi veel palju, sh kliimamuutused, meremajandus, inimtegevus rannaaladel, reostamine ohtlike ainetega jm.
Kuidas suhtute Läänemere Rattaretke ettepanekusse muuta 30% merealasid kaitsealadeks?
Oleme olukorras, kus Läänemerre kavandatakse üha uusi suuri tuuleparke, torujuhtmeid, sadamaid ja nende laiendusi, transpordimahtude kasvu, kaevandusi (sh naftakavandusi), süvendustöid, turismi arengut, kasvab turu nõudlus kala järele. Elurikkuse kaitseks on tõepoolest tarvis võtta oluline osa merest kaitse alla. Kui võtta kaitse alla 30%, jääb kaitsmata endiselt tervelt 70%. Selle teostatavus Eestis sõltub valitsuse otsustest.
Mida igaüks meist saab ära teha Läänemere kaitseks?
Tavakodanik saab näiteks jälgida võimulolijate tegemisi, nõuda neilt meresõbralikke otsuseid ja käia vastutustundlikult valimas. Aktiivsemail on võimalik ühineda ka keskkonnaorganisatsioonidega. ELF kutsub inimesi naftavabatahtlikeks, suurendamaks valmisolekut reageerida õlireostusele.
Kust leida adekvaatset eestikeelset infot Läänemere olukorra kohta?
Keskkonnaministeeriumi koduleht
Registreeru homsele üritusele: |
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
