Täna toimub Kumu auditooriumis Eesti Jäätmekäitlejate Liidu Jäätmepäev, kus on vaatluse all Eesti tänane prügimajandus. Spetsialistid arutavad, kuidas oleks mõistlik praegust jäätmekorraldust muuta, kuna tänane süsteem ei toeta piisavalt prügi liigiti kogumist ning olmejäätmeid ladestatakse liiga palju.

Jäätmepäeva avaettekande teeb keskkonnaminister Mati Raidma. Keskkonnaministrikandidaatide debatis saavad jäätmeteemadel sõna sekka öelda kõigi suuremate erakondade kandidaadid.

„Meie peamine mure on, et väärtuslik ressurss läheb raisku. Uuringud näitavad, et aastas äravisatavatest segaolmejäätmetest on veidi üle poole selline materjal, millest saaks teha uusi tooteid. Probleemi alge seisneb aga selles, et inimesed ei ole piisavalt motiveeritud prügi liigiti koguma, mis näitab, et praegune süsteem/asjade korraldus ei tööta. Selle tõttu me räägimegi täna jäätmeveo korralduse reformimisest, et leida  kaasaegne lahendus, millega kõik osapooled oleksid rahul,“ selgitas keskkonnaminister Mati Raidma.

„Meie muudatusettepanekute kohaselt jääb jäätmeveoreformi järgi inimestele endiselt kohustus prügiveosüsteemiga liituda, kuid lisanduks õigus valida parimat hinna ja kvaliteedi suhet pakkuv teenusepakkuja. Seejuures peab liigiti kogutud jäätmete äravedu olema odavam kui segaolmejäätmetel."

„Tänane jäätmekäitluse korraldus on jõudnud mitmes küsimuses teelahkmele – kas minna remunitsipaliseerimise või jäätmeturu avamise teed; kas jätta jäätmevaldajad sunnismaisteks või anda neile mingisugunegi otsustusõigus; kas ladestada jäätmeid valikuta või hoopis taaskasutada,“ ütles Eesti Jäätmekäitlejate Liidu juhatuse esimees Agu Remmelg.

„Kümne aasta jooksul, mil omavalitsustele on kehtinud korraldatud olmejäätmeveo kohustus, on mõned suuremad linnad jäätmeteenuste vahendamise tuhinas jätnud jäätmemajanduse üldse korraldamata. Järjest keerukamate hangete konstrueerimisega on juriidiliste vaidluste hulk kasvanud plahvatuslikult ja jäätmeturu konkurents käib peamiselt madalale olmejäätmete hinnale. Tarbijal aga puudub huvi jäätmete sorteerimise vastu hoolimata sellest, et Eesti on seadnud eesmärgiks koguda liigiti ning suunata taaskasutusse palju rohkem jäätmeid, kui me seda praegu teeme.“

Eesti Jäätmekäitlejate Liidu tegevjuhi Margit Rüütelmanni sõnul otsustas riigikohus 6. jaanuaril, et omavalitsused ei saa määrata jäätmeveoteenuse vahendajana jäätmekäitluse teenustasu hinda, kuid osa omavalitsusi jõudis hanked siiski korraldada, sest otsus jõustus 7. jaanuaril.

„Riigikohtu otsus tõi osades omavalitsustes kaasa jäätmeveo vahendamise nn tulevikutehingute laine,“ rääkis Margit Rüütelmann. „Tallinna linn ja Harjumaa Ühisteenuste Keskus kuulutasid välja hanked, mille pakkumiste tähtaeg on näiteks 2021. aastal. See tähendab, et mõne valla elanikud peaksid justkui ikkagi maksma järgmise 10 aasta jooksul vahendustasu jäätmekorralduse eest mingisugusele kunstlikult loodud vahekehale. Rääkimata sellest, et 10 aastaga muutub jäätmekorralduses väga palju ning tänased hankedokumendid ei saa kuidagi olla pädevad aastal 2021.“

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta