Ringreisi läbiviimise põhjuseks on üha suurenev huvi looduslike ja energiat säästvate ehituslahenduste vastu. Iga aastaga aina enam tähelepanu köitvast savi- ja põhuehitusest on saanud nn tavaehituse kõrval arvestatav alternatiiv, kuid inimeste teadlikkus looduslike ehituslahenduste kasutamiseks on siiski madal. Seepärast kannab ringreis ka tunnuslauset „Tänapäevane looduslik kodu - energiatõhus, jõukohane ja võluv!“.

Kolme loodusehitaja ringreis algab 26. märtsil Jõgevalt ja kestab aprilli lõpuni, viimane infopäev toimub Haapsalus. Kuu aja jooksul viiakse reaalseid näiteid ja kogemusi tutvustav infopäev läbi kokku kümnes Eesti linnas. Loodusehitajate tuuril kogemusi jagavad Sven Aluste, Jaanus Viese ja Kermo Jürmann omavad rohkem kui viieaastast praktilist kogemust erinevate savi- ja põhuhoonete püstitamisel ning looduslike viimistlusmaterjalide valmistamisel. Kõik kolm on ka Eesti Ökoehituse Ühingu asutajaliikmed.

Ringreisil antakse ülevaade kaasaegsetest põhu- ja saviehituse tehnikatest, samuti käsitletakse võimalikke ohtusid ja võimalusi looduslike materjalidega ehitamisel. Lisaks leiavad kajastamist ümaravormilise savi-liiv sisustuse ja niiskusele vastupidavate looduslike krohvide valmistamine. Loodusehitajad jagavad ka oma kogemusi naturaalsetest materjalidest hoone rajamise protsessis.

Tuuri üks eestvedajaid, põhuehitusega tegelev Sven Aluste kinnitas, et savist ja põhupakkidest ehitades saab lihtsate tehnikatega rajada energiatõhusa maja, mis tarbib kütteks energiat kordades vähem kui enamik tänapäeval valmivaid hooneid. „Energiatõhususe suurendamiseks saab kasutada nn passiivehituse meetodeid või kombineerida loodusehitust tänapäevaste tehniliste lahendustega. Kasvõi kõige lihtsamad meetodid nagu aknad lõunas, soojust salvestavad savist siseseinad ja paksud põhuseinad aitavad luua hoone, mille kütmiseks kulub vähe vaeva isegi kõige suurema külmaga,“ selgitas Aluste.

Savi- ja Cob-tehnikate viljeleja Jaanus Viese sõnul on Eestis tekkinud huvi savist ehitiste vastu ka avalike hoonete rajajatel. Nõustatud on nii külaseltse, sotsiaalseid ettevõtjaid kui ka erakoole. „Enamasti köidavad inimeste tähelepanu saviehitiste võluvad ümarad vormid, tervislikkus ning hilisem energiasääst,“ lausus Viese. Energiasäästu saavutamiseks tuleb oskuslikult kasutada näiteks savi puhul selle soojust salvestavaid omadusi, samuti põhupaki soojustusomadusi. Tänapäeval on olemas väga mitmeid erinevaid tehnikaid, kuidas siduda omavahel lihtne konstruktsioon, materjali energiasalvestus ning soojapidavus. Rohkelt leidub ka looduslikke soojustusmaterjale, mis on saadaval nii töödeldud kui looduslikul kujul. „Näiteks pesemata lambavilla on Eestimaal nii palju üle, et sellega võiks soojustada enamiku praegu ehitatavaid looduslikke hooneid,“ lisas Viese.

Ehitusettevõtja ja krohvimeister Kermo Jürmanni väitel on ökoloogiline ehitus uueks erialaseks võimaluseks ka paljudele tööta jäänud tavaehitajatele. „Meie tuttavatel loodusehitajatel on suved pikalt ette broneeritud. Ka meie enda ettevõtte meistritele on mitmekuulised järjekorrad ja looduslikke ehitusobjekte tuleb aina juurde,“ märkis Jürmann. „Rõõmustav on tõdeda, et iseehitamine tõuseb järjest enam au sisse. Eks seetõttu on suurenenud ka nende inimeste hulk, kes soovivad loodusehituse alaseid töövõtteid juurde õppida.“

Ringreisi raames peetavatel infopäevadel saavad osaleda kõik huvilised, kuid vajalik on eelregistreerimine koolitus@ehituslahendused.ee või telefonil 56665425. Ettevõtmist on võimalik toetada osalejale sobiva annetuse korras kohapeal. Lähemat infot tuuri, ajakava, teemade ja registreerumise kohta leiab ka veebi aadressilt www.ehituslahendused.ee