Keskkonnaamet lubab 1. augustist algaval karujahi hooajal küttida kuni 51 pruunkaru, mis on 11 isendit enam kui möödunud aastal. Pruunkaru on kaitsealune liik, mistõttu on jaht suunatud nuhtlusisenditele, et vähendada karude tekitatud kahju.

Jahiseadusest tulenevalt otsustab pruunkaru küttimismahu Keskkonnaamet, lähtudes Keskkonnaagentuuri koostatud ulukiseire aruandest ning jahindusnõukogude ettepanekutest.

Maakondade kaupa on karu küttimismaht erinev, kvootide määramise aluseks on kahjustuste esinemise sagedus ja kahju tekitanud isendite arv kahjustuspiirkonnas.  Maakonna-siseselt võib jaht olla suunatud konkreetsetesse jahipiirkondadesse, et tagada jaht ennekõike nuhtlusisenditele.

Karu küttimise kvoodid maakonniti:

  • Harjumaa – 8;

  • Hiiumaa – 0;

  • Ida-Virumaa – 9;

  • Jõgevamaa – 6;

  • Järvamaa – 5;

  • Läänemaa – 1;

  • Lääne-Virumaa – 7

  • Põlvamaa – 2;

  • Pärnumaa – 4;

  • Raplamaa – 1;

  • Saaremaa – 0;

  • Tartumaa – 5;

  • Valgamaa – 0;

  • Viljandimaa – 3;

  • Võrumaa – 0. 

Karu küttimismahu määramisel on arvestatud, et tegemist on kaitsealuse liigiga Euroopas ning Eesti on saanud tema küttimiseks erisuse. Karu on lubatud küttida kahjustuste vältimise eesmärgil. Karu arvukus tuleb suurkiskjate ohjamiskavast lähtuvalt tagada tasemel 60 sama-aastaste poegadega pesakonda. Arvukuse ülemmäära seoses levikuala laienemise võimaluste olemasoluga kavas määratud ei ole, mistõttu reguleeritakse arvukust mahus, mis tagab selle stabiilsuse või kerge tõusutrendi.

2014. aastal registreeriti Eestis seire käigus kokku 74 erinevat sama-aastaste poegadega karu pesakonda, üldarvukust võib Keskkonnaagentuuri 2014. aasta seire kohaselt hinnata 650–700 isendile. Seirearuandega saab tutvuda siinsel veebiaadressil.  

Sarnased artiklid