TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktori professor Toivo Maimetsa sõnul on see inimestele, kes aastaid hea seisnud Tartu Ülikooli bioloogiateaduste ja biokeemia arengu eest, meeldiv ent kaugeltki mitte ootamatu uudis.

„Viimase paari aastakümne jooksul on Tartu Ülikoolis väga tõsiselt tegeletud teadustöö infrastruktuuri, ajakohaste õppekavade ja, mis kõige peamine, väga tublide inimeste leidmise ning süstemaatilise koolitamisega. Selleks oleme suutnud kaasata nii Eesti riigi kui paljude rahvusvaheliste era- ja riiklike rahastajate vahendeid,“ ütles Maimets.

Tema hinnangul on ülikoolis praeguseks olemas töötingimused, mis ei jää maha tugevatest maailma tipkkeskustest.

„Koha hoidmine ka edaspidi sõltub aga eelkõige sellest, kui palju me suudame investeerida inimestesse ning hoida nende usku, et Tartu on ka tulevikus väga hea töötegemise koht, kus on võimalik tegeleda teadustööga maailma tipptasemel.“

Eesti teaduse lipulaev

Ka TÜ geneetika professor Ain Heinaru tõdes, et kuulumine 1% parimate hulka näitab meie bioloogia ja biokeemia väga kõrget taset.

„Samas on põhjust seda näitajat vaadata ka terve Eesti ja maailma kontekstis. Tartu Ülikoolis on mitmeid valdkondi (nagu näiteks molekulaarbioloogia ja geneetika, looma- ja taimeteadus, keskkonnateadused, psühholoogia jt), mis kuuluvad samuti maailma tippu ning on hetkel Eesti teaduse lipulaevadeks,“ arvas Heinaru.

ESI (Essential Science Indicators) andmebaasis arvestatakse mõjukuse hindamisel artiklite ning viidete arvu. Varem on Tartu Ülikool institutsioonina oma valdkonna 1 protsendi parimate hulka jõudnud keemias, kliinilises meditsiinis, looma- ja taimeteaduses, keskkonnateadustes ja ökoloogias, üldises sotsiaalteaduses, materjaliteaduses ja geoteadustes.