Keskkonnaagentuur avalikustas aruande „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2020“. Aruandes kirjeldatakse jahiulukite asurkondade seisundis aasta jooksul toimunud muutusi ning analüüsitakse nende muutuste põhjuseid. Ühtlasi annab aruanne hinnangu asurkondade praegusele seisundile ning küttimissoovitused uueks jahihooajaks.

Keskkonnaagentuuris on valminud põhjalik ülevaade ulukite seisundist Eestis, mis on agentuuri direktori Taimar Ala sõnul oluliseks sisendiks maakondlikele jahindusnõukogudele sõraliste ja Keskkonnaametile suurkiskjate küttimismahtude üle otsustamisel.

„Meie loodust ja loomi tuleb jätkusuutlikult hallata ning seetõttu töötabki Keskkonnaagentuur selle nimel, et meil oleks võimalikult objektiivne ja põhjalik ülevaade ulukite seisundist Eestis. Nii on võimalik teha õigeid otsuseid, sealhulgas ka küttimismahtude määramisel. Kui mõne liigi juurdekasv on hakanud inimeste elu segama, siis on mõistlik seda ka küttimismahtude määramisel selgelt arvestada,“ märkis Ala.

„Ilveste seisundit kõrvale jättes võib kokkuvõtvalt öelda, et ulukite seisund on Eestis hea. Ilveste pärast oleme natuke mures, aga teiste peamiste jahiulukite asurkondade seisund on hea. Möödunud soe ja pehme talv mõjus loomadele kindlasti hästi,“ rääkis aruannet koostanud Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Rauno Veeroja.

Aruandest selgub, et huntide, karude, punahirvede ja metssigade arvukus Eesti looduses on kasvanud ja nende ulukite küttimist soovitab Keskkonnaagentuur suurendada. Põtrade ja šaakalite arvukus Eestis on langenud ja nende küttimise mahud peavad tagama jätkusuutliku olukorra nende ulukite arvukuse reguleerimisel.

„Jahilindude arvukustrendid Eestis on liigiti väga erinevad ja näiteks suur-laukhane ja valgepõsk-lagle arvukus on selgelt suurenemas, samas aga punapea-vardi, luitsnokk-pardi, soopardi ja viupardi arvukus on langustrendis. Sellest tulenevad on erinevad ka küttimissoovitused,“ selgitas Veeroja.

„Kobraste, mäkrade, jäneste, rebaste, nugiste, tuhkrute arvukus Eesti metsades on pigem stabiilne ja Keskkonnaagentuur soovitab jätkata küttimist sarnaselt eelnevate aastatega. Jahilindude arvukustrendid Eestis on liigiti väga erinevad ja lindude küttimisel on oluline huvituda iga konkreetse linnuliigi arvukusest ja sellest tulenevatest jahisoovitustest,“ rääkis Veeroja.

Üks huvipakkuvamaid teemasid on aastaid olnud karud, kelle küttimismahu piirkondliku jaotuse otsustab Keskkonnaamet juulikuu jooksul.

Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialisti Margo Tanniku sõnul lähtutakse karude küttimismahu määramisel lisaks ulukite seire tulemustele ka kiskjakahjudest ning kuulatakse jahindusnõukogude ettepanekuid.

„Karud valmistavad mesinikele järjest rohkem peavalu. Kui eelmise aasta 1. juuli seisuga oli meil teada 120 mesila kahjustamise juhtumit, milles hävines 228 mesilasperet, siis sel aastal on karud tarude kallal käinud juba 144 korral ning hävitanud 309 mesilasperet,“ rääkis Tannik.

„Kui omanikud tõrjemeetmeid ei kasutataks, oleksid need arvud veelgi suuremad. Kõige mõjusam ennetusmeetod on elektrikarjuse paigaldamine mesila ümber. Kiskjatõrjeaia rajamist kompenseerib osaliselt ka Keskkonnaamet,“ lisas Tannik.

Keskkonnaagentuuri roll on teha seiret ning anda objektiivne ja põhjalik ülevaade sellest, kuidas ulukitel Eestis läheb, milline on nende arvukus ja hinnata asurkondade seisundit. Täiendavat infot aruande kohta saab eluslooduse osakonna spetsialistidelt Rauno Veerojalt (5083269) ja Peep Männililt (5134898)

Aruanne on täismahus kättesaadav Keskkonnaagentuuri kodulehelt.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta