29. mail Põlvas Intsikurmus peetud võrukeelse laulupeo peakontserdist võttis koos esinejatega osa 7000 inimese ringis.

Korraldustoimkonna esmaste kokkuvõtete kohaselt õnnestus laulupidu suurepäraselt. Nii nakatuspäiv kui ka kogu peopäeva programm ja õhtune kontsert sujusid tõrgeteta ning ettevõtmine täitis igati oma püstitatud eesmärgi – ülistada võro keelt ja võrokeseks olemist ning jätkata omakeelsete laulupidude traditsiooni.

Uma Pido lavastaja Raivo Trass jäi peo lavastusega väga rahule ning sõnas, et kõik kulges nii, nagu planeeritud. „Ilmselt saavutasin ma selle, mida ma regionaalsete laulude puhul saavutada tahtsin. Murdekeelne sõnavägi, viisivägi ja tantsu energia töötasid üheskoos ja lõid erinevaid meeleolusid ning kujundeid, mis on niisugusel peol tarvilikud ja igati omal kohal,“ võtab Trass peo emotsiooni kokku.

Uma Pido koorijuhtide päälik Saidi Tammeorg on samuti peo kulgemisega igati rahul. „Super! Kõik oli väga hea! Olen igati tänulik koorijuhtidele, lauljatele, kunstnikule, lavastajale ja kõigile asjaosalistele, kes sellise õhkkonna luua suutsid,“ õhkab Tammeorg vahetult pärast kontserdi lõppemist.

Laulupeo projektijuht Triinu Ojar ütleb, et temal on kõige parem meel selle üle, et läks korda tuua esile vana Võroma kihelkondlik vaim, rõhutada oma juurte tähtsust ja lõunaeestilist humoorikat ilmavaadet. "Rajoonipiiri' meid es piä'," tunneb Ojar rõõmu, et saavutati maakonnapiire ületav ühtsustunne võru keele- ja kultuuriruumis.

"Kindlasti ei jää see Uma Pido viimaseks, kuid kokkuvõtteid tehes küsime kõigi arvamust, kas on õige jätkata üle ühe aasta nagu algselt plaaniti. Usutavasti on järgmise peo kohaks jälle Võru ja Kubija laululava," rääkis Ojar tulevikku vaadates.

Taasavatud Intsikurmu laululava ei ole oma eluaja jooksul nii suurt esinejaskonda ja publikut võõrustanud kui lõppenud nädalavahetusel, mil laulukaare all esines 3300 lauljat ning publikuna kogunes pidu vaatama umbes 3700 inimest.

Uma Pido algas nakatuspääväga juba 28. mail, mil toimusid kontserdid Põlva Maarja kirikus, neljarattaliste mootorita sõidukite mäest alla laskumine ning Uma Pido tule süütamine ja hoidmine Taevaskojas. Uma Pido peopäev algas aga juba kell 8 hommikul käsitöölaadaga. Programmi mahtusid veel tänavakontserdid ja töötoad ning rongkäik, mis õhtuse peakontserdi sisse juhatas. Õhtu lõppes aga simmaniga, kus mängisid Heino Tartes ja sõbrad.

Võrokeelse laulu- ja rahvapeo traditsiooni jätkav II Uma Pido tõi ühise laulukaare alla inimesi nii Põlva-, Võru-, Tartu- ja Valgamaalt, aga ka mujalt Eestist ja Lätist ning Soomestki. Tegemist on võro keele ja kohaliku kultuuri peoga, kus ülistatakse võru kultuuri ja võrokeseks olemist ning tutvustatakse seda sõpradele ja tuttavatele väljastpoolt Võrumaadki. Uma Pido tunnuslauseks valitud "Ku keskkotus kimmäs, sõs ladva' laulva'" iseloomustab võrokeseks olemist ja võrukeelset kultuuri nagu elujõulist puud – kui juured on kindlalt maas ja tugev tüvi tõuseb kõrgustesse, siis saab latv tuules õõtsudes vabalt laulda.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta