Riigikogu võttis oktoobri lõpus 54 poolthäälega vastu valitsuse algatatud maapõueseaduse eelnõu, mis peaks asendama kehtiva maapõueseaduse (MaaPS), viima maapõue kasutamise reeglid vastavusse keskkonnaseadustiku üldosa seadusega (KeÜS) ja tooma kaasa suurema õigusselguse. Seaduses tehtud muudatused mõjutavad peamiselt riigi rolli maapõue kasutamisel, maavarade arvele võtmist, geoloogilisteks uuringuteks ja kaevandamiseks lubade andmist, lubade sisu ja turba kaevandamist.

Riigi rolli mõjutavad muudatused

Uues seaduses loobutakse maardlate liigitamisest kohaliku ja üleriigilise tähtsusega maardlateks. See tähendab seda, et edaspidi kuuluvad varem üleriigilistesse maardlatesse kuulunud maavarad nagu liiv, kruus, ravitoimega järve- ja meremuda, turvas ja kvaternaari savi täies mahus maaomanikule.

Riigil enam õigust nende maavarade eest kaevandamistasu võtta ei ole. Selle tulemusel kuulub edaspidi eraomandisse ligikaudu 1% liiva- ja savimaardlate ja neljandik turbamaardlate kogupindalast (samas hetkel eramaadel turvast ei kaevandata). Seadusemuudatuse tulemusel on vajalik muuta ka juba välja antud keskkonnalube selleks, et kaotada üleriigiline ja kohalik maardlate jaotus.

Kõiki uuringu- ja kaevandamislubasid hakkab edaspidi välja andma Keskkonnaamet (varasemalt andis üleriigilise tähtsusega maardlates lube välja Keskkonnaministeerium). Enamuse maavarade (v.a fosforiit, metallitoorme, põlevkivi ja aluskorra ehituskivi, kus otsuse teeb keskkonnaminister) üle peab edaspidi arvestust ja otsustab keskkonnaregistrisse kannete tegemise Maa-amet.

Edaspidi võib seaduse alusel lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaid tegevusi ka siis, kui tegevus halvendab maavarale juurdepääsu või selle kaevandamisväärsena säilimist. Samas ei tohi aga tegemist olla püsiva iseloomuga tegevusega, või peab olema tegemist ülekaaluka avaliku huviga ehitisega, millele puuduvad mõistlikud alternatiivsed asukohad. Kehtiva seadusega võrreldes on uuenduslik just teine võimalus, millega saaks maardlatele vajadusel rajada nt maanteid ja raudteid või riigikaitseobjekte.

Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja geoloogilise uuringu loa andmisega seotud muudatused

Seaduses sätestatakse konkreetselt, et edaspidi võib üldgeoloogilist uurimistööd ja geoloogilist uuringut korraldada ja juhtida vaid selleks erialaseid teadmisi, oskusi ja kogemusi omav isik. Hüdrogeoloogiliste tööde teostamine uuringute juures on lubatud vaid siis, kui töö teostajal on selleks vastav tegevusluba (Keskkonnaministeeriumi poolt välja antav luba, mille täpsemad taotlemistingimused on välja toodud veeseaduses). See peaks välistama olukorra, et töid teostavad ebapädevad firmad või isikud, mis omakorda viib selleni, et töid tehakse nõudeid järgides ja need häirivad looduskeskkonda minimaalselt.

Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu loa andmisest võib loa andja tulevikus täiendavalt keelduda ka juhul, kui taotlejal on rohkem kui üks kehtiv karistus kuriteo või väärteo eest üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu valdkonnas.

Kaevandamisloa andmisega seotud muudatused

Kaevandamisloa taotlus peab edaspidi sisaldama ka täpsemat teavet, mis saab kaevandatud maast pärast kaevandamist. Loa taotlemisel tuleb ära määratleda maa edasise kasutamise otstarve, tehnilised ja bioloogilised tingimused, veerežiim ja korrastamistööde eeldatav maksumus. Taotlus peab põlevkivi, fosforiidi ja metallitoormega seotud tegevuse korral sisaldama analüüsi tegevuse sotsiaalmajandusliku mõju kohta, mille alusel on võimalik kaevandamise mõju hinnata ning riigi huvi loa andmise suhtes paremini välja selgitada.

Edaspidi tuleb loa andmise üle otsustada maksimaalselt aasta jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Tegemist on seletuskirja kohaselt küll Keskkonnaameti töökoormust suurendava muudatusega, kuid võimaldab paremini menetluse kestuse üle kontrolli saavutada. Loa andja võib loa andmise tähtaega pikendada vaid mõjuvatel põhjustel (nagu oodatust pikem kaasamisprotsess, täiendavate kooskõlastuste vajadus vms).

Seaduses on eraldi reguleeritud ka püsiasustusega väikesaartel kaevandamisloa andmist. Lisatud on sätted, mis võimaldavad püsiasustusega väikesaare (nt Kihnu, Ruhnu, Vilsandi, Vormsi ja Piirissaar) KOVil kaevandada maavara või maavarana arvele võtmata kivimit ja setendit KOVi ülesannete täitmise eesmärgil kaevandamisloata. Muudatuste tulemusel kaovad ära geoloogilise uuringu ning maavara kaevandamise loa taotlusega kaasnevad protseduurid. Materjali võtmisega kaasneb ka korrastamiskohustus, mis on reguleeritud analoogselt muu kaevandatud maa korrastamisega.

Täpsustuvad ka kaevandamisloa andmisest keeldumise nõuded. Näiteks keeldutakse loa andmisest juhul, kui kaevandamisega kaasneb keskkonnaoht (olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus), mida pole võimalik vältida. Samuti võib kaevandamisloa andmisest keelduda juhul, kui selle esitab taotleja, kellel on rohkem kui üks kehtiv karistus kuriteo või väärteo eest kaevandamise või kaevandamisjäätmete käitlemise valdkonnas.

Kaevise võõrandamise reeglite muudatused

Tõhustatakse ka ehituse käigus tekkiva kaevise kasutamise ja võõrandamise reegleid, et vältida maavarade saamise eesmärgil tiikide rajamist ja reeglite kuritarvitamist. Jätkuvalt on ehitamisel tekkiva kaevise võõrandamiseks või kasutamiseks vaja Keskkonnaameti luba. Loataotluses peab maaomanik või –kasutaja edaspidi alati esitama Keskkonnaametile teabe, mida kaevisega tehakse ja kus seda tarbitakse. Kui tegelikkuses on tegevuse eesmärk kaevandamine, on Keskkonnaametil õigus loa andmisest keelduda.

Kaevandamisloaga seotud muudatused

Kaevandamisloa kehtivusaja pikendamiseks tuleb taotlus esitada edaspidi vähemalt aasta enne loa kehtivusaja lõppemist. Kui kehtivusaja pikendamiseks on vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamise menetlus, tuleb taotlus esitada vähemalt kaks aastat enne loa kehtivusaja lõpetamist. Loa andja jätab sellest tähtajast hiljem esitatud taotlused läbi vaatamata v-a juhul kui taotluse esitamise tähtaeg ennistatakse (lähtudes haldusmenetluse seadusest). Loa kehtivust võib pikendada kuni maavara ammendumiseni, kuid mitte rohkem kui 30 aasta võrra (liiva, kruusa, järvelubja, järvemuda ja meremuda puhul 15 aasta võrra).

Mäeeraldist võib uue seaduse kohaselt laiendada ükskõik mis ajahetkel, kui mäeeraldise laiendamiseks on esitatud põhjendatud taotlus. Hetkel on mäeeraldise laiendamine võimalik vaid siis, kui olemasoleva loaga antud kaevandatavat maavara jätkub kuni viieks aastaks. Uus säte võimaldab kaevandamist ühe loa alusel läbi viia nt olukordades, kus maa kasutamise õiguse tõttu on jäänud üks väike osa maardlast mäeeraldisse hõlmamata, aga hiljem on siiski kasutamise õigus saadud. Samuti reguleerib see säte olukordi, kus pärast kaevandamise loa andmist selgub vajadus osa alast looduskaitse alla võtta, ent kaevandusala on selle kompenseerimiseks võimalik kõrvalasuvatele maadele laiendada.

Edaspidi on ka võimalik loa omaja soovil kõrvuti asetsevate mäeeraldiste kaevandamisload liita, et vähendada topelttegevusi nii ettevõtjale kui loa andjale (nagu nt korrastamistingimuste seadmine, kaevandamise mahu aruannete esitamine jms). Lisaks on veel võimalus edaspidi kaevandamisluba muuta ja mäeeraldise pindala vähendada maa arvelt, millel enam kaevandamist ei toimu (võimalik vaid juhul, kui kaevandatud maa on korrastatud, sh korrastatuks tunnistatud). Selle tulemusel on võimalus kaevandajal maaomanikule maa rentimise kohustusest vabaneda ja tagab loa andmete õigsuse keskkonnaregistris.

Edaspidi võib kaevandamisloa kehtetuks tunnistada juhul kui loa omajal on rohkem kui üks kehtiv karistus kuritöö või rohkem kui kaks karistust väärteo eest kaevandamise või kaevandamisjäätmete valdkonnas. Säte annab loa andjale võimaluse loa kehtetuks tunnistada juhul kui see tõepoolest vajalik on.

Turba kaevandamisega seotud muudatused

Edaspidi saab turba kaevandamiseks taotleda luba üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalal või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud turbamaardlas. Nimekirjad kehtestatakse vastavate määrustega. Seega on tulevikus selgelt kindlaks määratud, millistest soodest võib turvast kaevandada ja millistest mitte. Edasise kuivendamise vältimiseks on kaevandamine lubatav vaid varasemalt rikutud aladel, sest see on hetkel nii majaduslikust kui ka ökoloogilisest aspektist aktsepteeritav. Selle tulemusel peaks olema võimalik muuta ala veerežiimi ning elustikku negatiivselt mõjutavad mahajäetud turbaalad taas kasutusele võtta. Kaevandamine on lubatud kogu lasundi paksuselt, mis võimaldab turba paindlikumat kaevandamist.

Kokkuvõtteks

Uues MaaPS võib täheldada mitmeid edasiminekuid, eriti mis puudutab kaevandamisloa andmist, muutmist ja kehtetuks tunnistamist. Tulenevalt KeÜSist on maapõue kasutuse osas loa andjal edaspidi suurem kaalutlusruum, mis hea tahtmise korral võimaldab tulevikus paremini arvesse võtta looduskeskkonna ja kohalike elanike huvide kaitse vajadust. Samuti on KÕKi hinnangul positiivsed sätted, mis nõuavad arendajalt kaevandusalade korrastamistööde põhjalikumat planeerimist ja kulude välja arvestamist juba enne kaevandamisega alustamist. Positiivseks arenguks on ka Keskkonnaametile antud suuremad volitused ehitamise käigus tekkinud kaevise võõrandamise keelamiseks, mis peaks potentsiaalselt vähendama nn „tiik-kaevanduste“ rajamist.

Kahetsusväärselt on aga endiselt MaaPS puudu mitu head sätet, mis aitaks lahendada praktikas levinud probleeme. Näiteks jäeti kehtestamata nn „mäerent“ ehk teatud ulatuses keskkonnatasu küsimine ka selliste kaevanduste eest, kus parasjagu ei kaevandata. See oleks heaks viisiks tagamaks seda, et kord alustatud kaevandamistegevus kiiresti läbi viidaks ja maa-alad kiirelt korrastataks. Samuti on kehtestamata jäetud kaevandamisega rikutud maa korrastamiseks tagatiste hankimise kohustus, mis aitaks tagada seda, et korrastamine ei satuks kaevandajate majandusraskuste korral ohtu. Kuivõrd turbamaardlate osas on väga selgelt kindlaks määratud, kust edaspidi kaevandada tohib ja kust mitte, tekib küsimus, miks ei ole analoogne kaevandusalade ruumiline planeerimine võimalik ka muude maavarade puhul. KÕKi korduvatest ettepanekutest hoolimata on vastavasisulised reeglid jäänud kehtestamata.

Uue maapõueseaduse tekst Riigi Teatajas

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta