2023. aastal deklareerisid ettevõtted Eestis kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, õhu või vee saastamise ning vee erikasutusõiguse tasu kokku ligikaudu 102 miljonit eurot, mis on ligi 47 miljonit eurot vähem kui aastal 2022. Keskkonnaameti kontrollide tulemusel suurenes deklareeritud keskkonnatasude summa täiendavalt ligi 400 tuhande euro võrra.

Keskkonnaameti keskkonnatasuosakonna juhataja Ahto Eesmäe sõnul on keskkonnatasude eesmärk vähendada keskkonnakasutusega seotud keskkonnamõju ning kogutud tulu keskkonnaseisundi parandamiseks ümber jagada.

„Keskkonnatasu eesmärk on mõjutada isikuid oma tegevust ümber korraldama, et neist lähtuv keskkonnamõju oleks minimaalne. Kulud, mis saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks tehakse, katavad keskkonna kasutajad ise ehk siis keskkonnatasu maksavad ettevõtjad, kelle tegevus nõuab keskkonnaluba. Keskkonnatasudest laekunud raha jaotatakse riigieelarve ja keskkonnakasutuse asukoha kohalike omavalitsuste eelarvete vahel ning kasutatakse keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade taastootmiseks ja kaevandamisest tekkinud keskkonnakahjustuste heastamiseks,“ ütles Eesmäe.

2023. aastal deklareeritud 102 mln euro keskkonnatasude hulgas on 53,8 mln eurot maavarade kaevandamisõiguse tasu, 23,74 mln eurot jäätmete kõrvaldamise saastetasu, 14,03 mln eurot vee erikasutusõiguse tasu, 6,08 mln eurot välisõhu saastetasu, 4,2 mln eurot veesaastetasu ning 48 tuhat eurot tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, mida hakati esmakordselt deklareerima 2023. aasta III kvartalist. 

Üle poole kõigist deklareeritud keskkonnatasudest on seotud maavara kaevandamisõiguse tasuga. Lõviosa maavara kaevandamiselt laekuvast keskkonnatasu tuleb põlevkivi kaevandamisest ning see on seotud nafta maailmaturuhindadega: kui on maailmaturu hinnad kõrged, laekub ka keskkonnatasu rohkem, kui aga hinnad madalamad, siis laekub ka tasu vähem.

„Möödunud aastal deklareeriti 13,25 mln tonni põlevkivi kaevandamisel ja kasutuskõlbmatuks muutmisel ressursitasu 42,17 mln eurot. Põlevkivi kaevandamise tulemusel laekub keskkonnatasudena nii kaevandamisõiguse tasu kui ka põlevkivi tuhkade ladestustasu, mis moodustas 4,8 mln ladestatud tonni kohta 14,5 mln eurot,“ selgitas Eesmäe.

Kohalike omavalitsuste eelarvesse laekus 2023. aastal kokku ligikaudu 15 mln eurot keskkonnatasu, millest kõige enam laekus Alutaguse valda (4,4 mln eurot),  Narva-Jõesuu linna (1,5 mln eurot) ja Saku valda (785 tuhat eurot).

Keskkonnatasude statistika paneb Keskkonnaamet igal aastal kokku 1. aprilliks. Ameti kodulehel on kättesaadav viimasel kümnel aastal deklareeritud keskkonnatasude statistika. 

Kohalike omavalitsuste eelarvesse kantav keskkonnatasu 2022-2023

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta