TNS Emori poolt läbi viidud uuringust selgus, et 80% Eesti elanikest toetab olmejäätmete kasutamist energia tootmiseks. Iru elektrijaama jäätmeploki käivitamisega tõusis elanike toetus jäätmetele kui energiaallikale 5% võrra.

Toetus segaolmejäätmete kasutamisele energeetikas tõusis tuuleenergiaga samale tasemele, mille kasutamist toetas 81% vastajatest. Kolmandal kohal on biokütus, mille kasutamist toetas 76% vastanutest.

Sorteerimisest üle jäävatest jäätmetest hakkas Eesti Energia elektrit ja soojust tootma möödunud aastal. Kuigi olmejäätmed on Eesti jaoks uus energiaallikas, pidasid uuringus osalejad end jäätmete kasutamise headest ja halbadest külgedest hästi informeerituks - 54% vastanutest hindas oma teadlikkust piisavaks. Rohkem teadsid Eesti inimesed vaid tuuleenergiast (59%).

Iru jäätmeplokk taaskasutab umbes 220 000 tonni jäätmeid aastas. Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam rõhutas, et jäätmete kasutamine energia tootmiseks ei konkureeri koduse sorteerimisega: „Jäätmete põletamine on prügilasse ladestamise alternatiiv. Eraldi kogutud pakendid, plast, klaas, paber ja biolagunevad jäätmed on mõistlik ja tuleb sorteerida ning suunata taas- ja korduskasutusse.“

Tänu jäätmete kasutuselevõtule kasvas varem vaid maagaasil töötanud Iru elektrijaama elektritoodang kaks korda. Jäätmetest toodab Iru jäätmeplokk ca 136 000MWh elektrit aastas, mis vastab umbes Paide linna ja selle ümbruse elektritarbimisele. Jäätmetest toodetud soojusenergiat, mis on ka neljandiku võrra soodsam, edastab Eesti Energia kaugküttevõrgu kaudu Tallinna ja Maardu elanikele.

Kasutades prügi energia tootmiseks jätab Eesti Energia aastas kasutamata 70 000 000 kuupmeetrit maagaasi. Kuna jäätmeploki valmimisega lõppes Eestis laialdane jäätmete ladestamine prügilatesse, langesid ka jäätmekäitluse hinnad üle Eesti.

Veebruaris valminud TNS Emori uuringus osales juhuvalikuga 1100 inimest vanuses 15 või enam aastat.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta