Plymouthi Ülikooli Mereinstituudis tehtud uuring leidis, et lisaks kliimamuutustega võitlemisele võivad avamere tuulepargid luua ka mitmeid hüvesid kohalikule merekeskkonnale.

Instituut leidis, et tuulepargid pakuvad varju erinevat liiki kaladele, kuna merepõhja traalimine tuulepargi sees on tihti keelatud ning tuuliku tugikonstruktsioonid võivad mõnede liikide jaoks luua kunstlikud karid.

Eraldi uuring Nystedi avamere tuulepargi kohta Taanis kinnitas seda väidet öeldes, et kunstlikud rahud pakuvad soodsaid kasvutingimusi sinikarpidele ja erinevatele krabiliikidele. Suurbritannia Thanet’ meretuulepargi uuring leidis aga, et mõned liigid, näiteks tursk leiavad varju tuulepargi sees.

Üks tähtsamaid teemasid, mida Plymouthi Ülikooli Mereinstituut käsitles puudutas elusolendite kokkupõrkeid meretuulikutega. Uuring, mida toetasid ka mitmed varasemad uurimistööd, leidis, et paljud linnuliigid lendavad madalat üle vee, vältimaks kokkupõrkeid tuulikute labadega. Osad liigid aga, näiteks hahad, muudavad pisut lennutrajektoori kokkupõrke vältimiseks.

Müraga seoses leidis uuring, et „oluline mõju käitumisele või populatsioonile puudub“. Ühtlasi märgiti ära Hollandi uuring, mis leidis delfiiniliste rühmitusi rohkem tuulepargi sees kui väljas – „võib-olla kasutavad nad ära kalade rohkust“.

Teadlased märkisid, et kiiremas korras on vaja kasutusele võtta suurel hulgal merega seotud erinevaid taastuvenergia liike, et vähendada fossiilsete kütuste põletamisest tekkivat süsiniku emissiooni, mis omakorda toob kaasa ookeanide hapestumise, globaalse soojenemise ja kliimamuutused. Uuring tõdes, et „ilmselgelt on merekeskkond juba kahjustatud kliimamuutuste järjest enam esile kerkivate mõjude tõttu, kuid ei ole veel siiski hilja teha muudatusi vältimaks veelgi äärmuslikemaid mõjusid.“

Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsiooni (EWEA) prognoosib, et 2020. aastaks on võrku ühendatud avamere tuuleparke koguvõimsusega 40 GW, mis hoiaks aastas ära 102 miljoni tonni CO2 õhku paiskamise. Aastaks 2030 on vastavad numbrid 150 GW ja 315 miljonit tonni – see on oluline panus vähendamaks süsiniku kogust.

„Kui kõik uuringud kokku võtta, siis need viitavad samale järeldusele: avamere tuuleparkidel on positiivne mõju merekeskkonnale mitmel erineval viisil,“ kommenteeris EWEA teadur Angeliki Koulouri. „Esiteks aitavad nad vähendada CO2 emissioone, mis on suurimaks ohuks bioloogilisele mitmekesisusele ja teiseks pakuvad nad regeneratsiooni alasid kaladele ja põhjapopulatsioonidele,“ lisas ta.

Et tuuleparkide mõjud on sesoon- ja kohaspetsiifilised, siis soovitasid nii Koulouri kui nimetatud teadustööd läbi viia täiendavaid uuringuid ning märkisid, et avamere tuulepargid peavad olema hoolikalt planeeritud ja paigutatud nii, et need oluliselt ei häiriks tundlikku merekeskkonda.

Plymouthi Ülikooli Mereinstituudi uuring soovitas: „Arendajad ja seadusandjad peaksid juba varajases staadiumis tegema tihedat koostööd mereökoloogidega ja erinevate kaitserühmadega, et tuvastada merega seotud taastuvenergiaallikatele kõige sobivamad asukohad.“

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta