Tööjõu vaba liikumine ja soov pere majanduslikku heaolu parandada ajendab paljusid Eesti elanikke otsima tööd välisriigis. TÜ rakendusuuringute keskuse RAKE uuringust selgub, et parema elujärje saavutamise kõrval võib Eestisse maha jäänud laps tunda end üksijäetuna ja sattuda halba seltskonda, mis viib halvematel juhtudel õppeedukuse languse ja õigusrikkumisteni.

Töötajate vaba liikumine Euroopa Liidus toob endaga kaasa uusi sotsiaalseid väljakutseid. Üheks neist on pered, kus mõlemad vanemad (või üks vanematest, kui tegu on üksikvanemaga) töötavad välismaal ning lapsed elavad Eestis.

„Tegu on väga olulise teemaga, sest selliseid peresid on üha enam. Mitmed uuringud näitavad, et peremudel mõjutab seda, millised täiskasvanud lastest saavad ja kuidas nad tulevikus oma lapsi kohtlevad,“ ütles uuringu „Välismaal töötavate vanemate ja Eestis elavate lastega pered: parimad praktikad ja võimalikud ohud“ üks läbiviija, TÜ RAKE juhataja Kerly Espenberg.

Espenberg rõhutas, et taoline peremudel võib tuua kaasa erinevaid probleeme: „Peamisteks probleemideks on lapse seisukohalt üksijäetuse tunne ning igatsus vanemate järele. Vanemate eemalolek ning seega järelevalve puudumine võib suurendada koolist puudumist ja mõjutada seeläbi lapse õpiedukust. Samuti võib see tekitada või süvendada tervise-, käitumis- ja sõltuvusprobleeme.“

Positiivse poolena võib vanemate äraolek suurendada lapse iseseisvust ja vastutustunnet. Vanemate välismaal töötamist ja laste koduriigis elamist seostatakse ka lapse maailmapildi avardumisega – seda siis tänu võimalusele reisida.

Teemaga tegelemise olulisuse on välja toonud ka uuringu tellija sotsiaalministeerium „Laste ja perede arengukavas 2012–2020“, kus rõhutatakse, et pikaajaliselt välismaale tööle läinud vanemate laste jätmine Eestisse ilma järelevalveta on üha tõsisem probleem. Seetõttu on vanemate teadlikkuse tõstmine ning käitumisjuhiste koostamine peredele, sotsiaaltöötajatele, klassijuhatajatele ja teistele võrgustikuliikmetele väga oluline.

Kõige suurema kitsaskohana näevadki uuringu autorid seda, et kuna vanemad ei pea välismaale minemisest ühtki ametkonda teavitama, siis puudub ülevaade, kui palju on Eestis selliseid peresid. Sageli ei anta sellisest elukorraldusest teada ei koolile ega lasteaiale.

Espenberg selgitas, et selline teavitamine on tegelikult eelkõige vanema ja lapse huvides. „Kui kool teab, et lapse mõlemad vanemad töötavad välismaal, siis oskab kool või lasteaed varakult pöörata tähelepanu sellele, kui lapsel tekivad raskused. Nii saab ennetada seda, et probleemid kuhjuvad nõnda suureks, et käivad perele üle jõu.“

Uuringus selgus, et vanemad ja inimesed, kes hoolitsevad vanemate äraoleku ajal laste eest, ei oska sageli ette näha neid raskusi, mida selline elukorralduse muutus kaasa toob. „Need probleemid on praktilised,“ selgitas Espenberg, tuues näite, et eestkoste õiguseta inimesel pole võimalik võtta lapse haigestumisel haiguspuhkust ega õigust otsustada, kas laps läheb klassiekskursioonile.

Uuring valmis Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE poolt sotsiaalministeeriumi tellimusel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta