Kui 2009. aasta sügisel Valio Eesti tellimusel läbi viidud uuringust selgus, et laktoositalumatusest ei olnud midagi kuulnud umbes veerand vastajatest (24%), on sellise vastuse andnute hulk vähenenud pea kümnendikuni (13%). Kaks aastat tagasi hindasid ligi pooled (46%) oma teadlikkust laktoositalumatusest puudulikuks, täna ei pea end teadlikuks kolmandik vastanutest (35%). Võrreldes naistega on meeste seas ligi kaks korda rohkem neid, kes laktoositalumatusest midagi kuulnud ei ole.

Valio Eesti turundusdirektori Lauri Betlemi sõnul näitab kahe küsitluse tulemuste võrdlus, et teadlikkus laktoositalumatusest on viimase kahe aasta jooksul tublisti tõusnud, kuid inimeste teadlikkus ei ole endiselt veel võrreldav selle probleemi esinemissagedusega. „See viitab, et väga paljud ei oska oma kõhuvaevuste puhul piimatooteid isegi mitte kahtlustada,” selgitas ta.

Betlem selgitas, et erinevate piimatoodete laktoosisisaldus ning ka inimorganismi võime laktoosi lagundada on erinev. „Paljud laktoositalumatuse all kannatavad inimesed saavad näiteks juua toidu kõrvale klaasi piima ilma, et neil sellest mingeid tervisehäireid tekiks. Laktoositalumatuse leevendamiseks tasuks ennekõike vähendada rõõsa piima tarbimist, selle asemel on soovitatav juua keefiri, hapupiima või laktoosivaba piima,“ selgitas ta ja lisas, et paljudel ei põhjusta vaevusi ka juustud, või ja jogurtid, kuna nende laktoosisisaldus on juba algselt madal.

Laktoositalumatust seostas piimatoodete tarbimisega pea üheksa vastanut kümnest (86%). Siiski arvas 36% vastanutest ekslikult, et laktoositalumatuse leevendamiseks peaks toidusedelist välja arvama kõik piimatooted. Betlemi sõnul ei tohiks seda aga teha, sest peamisest valgu- ja kaltsiumiallikast loobumine võib kaasa tuua erinevaid tervisehädasid, sh luuhõrenemise ehk osteoporoosi tekkimise. „Laktoositalumatuse korral on soovitatav tarbida juba algselt madala laktoosisisaldusega piimatooteid või täiesti laktoosivabu piimatooteid,“ rääkis Betlem.

Ligi viiendik (17%) küsitletutest ei osanud nimetada, millised vaevused laktoositalumatusega kaasnevad. See-eest 72% teadis, et vaevusteks on erinevad seedehäired, nagu kõhu korisemine, rohke gaaside teke ja kõhupuhitus. Samas on 6% vastanutest ekslikult veendumusel, et laktoositalumatuse ravimata jätmise puhul võivad vaevused kujuneda eluohtlikuks.

Kahtluse korral soovitavad asjatundjad jälgida oma enesetunnet pärast piimatoodete tarbimist ning vähendada nende tarbimist paari nädala jooksul. Kui kõhuvaevusi esineb sel perioodil varasemast vähem, võib tõenäoliselt tegu olla laktoositalumatusega. Täpsema diagnoosi osas tuleks kindlasti arstidega nõu pidada.

Küsitluses osales ühtekokku 500 meest ja naist üle Eesti vanuses 18 kuni 74 ning see teostati telefoniküsitluse meetodil augustis 2011. aastal. Küsitluse viis läbi Valio Eesti tellimusel rahvusvaheline uuringufirma Norstat Eesti.