Riigikogus on täna esimesel lugemisel atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõu, mis asendab seni sama valdkonda reguleerinud välisõhu kaitse seaduse. Sisulisemad muudatused puudutavad eelkõige lõhnatemaatikat.

„Viimastel aastatel on teatud piirkondades lõhnaprobleem olnud üsna tõsine, seda näitab ka elanike kaebuste suurenemine. On selge, et kui mõne ettevõtte tootmisprotsessi käigus tekib ümbruskonda hingemattev hais, siis peab ettevõte sellega tegelema. Tihti tähendab see ettevõtte jaoks ka täiendavaid investeeringuid ja tegevusi, mille efektiivsust peab olema võimalik ka kontrollida, sest raha pole mõtet tuulde loopida, kui hais seal juba on,“ selgitas keskkonnaminister Marko Pomerants ja lisas, et uues seaduses on lõhnaainete vähendamise tegevuskava koostamise nõuded detailsemad, mis tähendab, et ka tegevuskavad peavad olema märksa sisulisemad.

Kui ühes piirkonnas on aga mitu ettevõtet, kelle tegevus tekitab ebameeldivat lõhna, on võimalus nõuda ühist lõhnaaine vähendamise kava. Kui kavad on siiski otstarbekam koostada eraldi, hindab Keskkonnaamet kavade tervikmõju piirkonnale.

2015. aastal laekus Keskkonnainspektsioonile välisõhu valdkonna kaebusi 1599, millest pooled on seotud häiriva lõhnaga. Kõige enam ehk 408 kaebust laekus Ida-Virumaalt Sillamäelt.

Täpsemaks on tehtud müra regulatsioon ja kirjutatud lahti, mis see müra üldse on. Käesolevas seaduses on müra all mõeldud inimtegevuseset põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed (tööstus) või liikuvad allikad (liiklus). Välisõhus leviva müra hulka ei kuulu olmemüra, meelelahutusürituste müra, töökeskkonna müra ja riigikaitseliste tegevusega tekitatud müra.

Kui kohaliku omavalitsuse territooriumil asub mõni müraallikas, mis ületab normtaset, siis tuleb esmalt hinnata, kas müra võib ületada asjakohaseid piirnorme ning kas kaardistamine on vajalik. Kui selgub, et müra piirnorme ületatakse, siis tuleb selle piirkonna  müra kaardistada ning vajadusel koostada tegevuskava müra vähendamiseks.

Mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava võib koostada ka mitme omavalitsuse kohta ühiselt. Mürakaartide ning müra vähendamise tegevuskavade  koostamise puhul on võimalik taotleda toetust SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse atmosfääriõhu kaitse programmist.

Lisaks tõstetakse künniseid, millest alates on nõutav õhusaasteluba. See tähendab, et teatud tegevusaladel (näiteks tanklad, sea-, veise- või linnukasvatus, põletusseadmed) väiksemad tegutsejad ei pea enam õhusaasteluba omama, kuid seda vaid juhul kui õhukvaliteedi piirväärtus on tagatud. Selliseid käitiseid on Eestis ligikaudu 1000.

Küll aga tuleb neil oma tegevus registreerida, ent see on oluliselt lihtsam ja kiirem. See muudatus on osa paketist, mida on kavandatud pikemat aega ja mille raames juba vabastati suur osa väikeseid loomakasvatuskäitisi eelmisel suvel jõustunud keskkonnaministri määrusega välisõhu saasteloa omamise kohustusest.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta