Valitsus kinnitas täna järgmise seitsme aasta suunad jäätmemajanduses, peamine eesmärk on taaskasutada võimalikult palju tarbimisest üle jäävat materjali.

„Täna heaks kiidetud kava seostub eelkõige kaasaegse tootedisaini, ressursse kokkuhoidva puhta tootmise ja kord juba toodetud materjalide ringlusse võtuga. Kokkuhoidlikkus, innovatiivsus, mugavus ja efektiivsus – need on neli märksõna, mis järgmist 7 aastat jäätmevaldkonnas kõige paremini iseloomustama peaksid,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Kolm strateegilist eesmärki, mis täna Eesti jaoks jäätmevaldkonnas seati, on jäätmete tekkimise vältimine, tarbimisest üle jääva materjali ära viskamise asemel materjali võimalikult suur ringlusse võtt ning jäätmetest tuleneva keskkonnariski vähendamine.

„Prügi ei ole halb mitte ainult siis, kui see loodust lagastab või keskkonda reostab, vaid ka sellepärast, et see on märk raiskamisest. Kõik see, mis liigub prügimäele, on mahakantud ressurss, mida oleks võinud palju mõistlikumalt kasutada. Kuigi prügipõletus energiatootmiseks on kindlasti parem, kui lihtsalt mäkke kuhjamine, ei tohi sellegi puhul tulemuseks olla kasuliku materjali hävitamina,“ selgitas keskkonnaminister.

Keskkonnaministri sõnul on 2020. aastal jäätmemajanduses hästi siis, kui Eestis võetakse juba tootmisel arvesse vajadust vältida jäätmete teket üldse – seda nii toote disainimisel, valmistamisel kui pakkimisel. See eeldab, et ühe toote eluea kõikidel etappidel võetakse seda eesmärki praktiliste otsuste tegemisel arvesse – alates toote kujundamisest, valmistamisest, sellest, kuidas teda tarbijale kättesaadavaks tehakse ja kuidas kasutatakse.

„Nii nagu looduses on kõik pidevas ringluses ja prügi ei teki ega tekitata, nii peaks see tulevikus järjest rohkem olema ka igapäevases toimetamises ja tootmises. Kui me igapäevaselt tekkivast prügimassist suudame üle poole ümbertöötlemise kaudu uuesti kasutusse võtta ja vähendame nii ka saastamist, mis tekiks toorme uuesti tootmisel, oleme hästi toimetanud,“ ütles Pentus-Rosimannus.