Riigikogu võttis 24. aprillil vastu uue tööstusheite seaduse (THS), mis jõustub 1. juunist 2013. a. Seadus hakkab reguleerima peamiselt teatud tööstusvaldkondades tegutsevate ettevõtete (nt suurtööstused, põletustehased, orgaaniliste lahustite käitlejad – nt keemilised puhastused, autovärvimistöökojad – jm) tegevust ning asendab senise saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli seaduse.

Tavalugeja jaoks ei pruugi muudatused kehtiva õigusega võrreldes kuigi ilmsed olla, ent ettevõtetele kehtestatud uued nõuded peaksid kaasa tooma tõhusama kontrolli tööstusliku saaste üle, mis omakorda peaks tähendama õhu, vee ja pinnase väiksemat saastamist.

Miks uus seadus?

THS-ga kehtestatakse nõuded teatud tööstuslike tegevusvaldkondades tegutsevatele isikutele ja ettevõtetele eesmärgiga vähendada ja vältida tööstuslikku saastet. Euroopa Keskkonnabüroo (EEB) andmetel on Euroopas 52 000 suurt tööstusettevõtet, millest keskkonda heidetavast viiest saasteainest tekib igal aastal tervisekahju, mille heastamiseks kulub kuni 164 miljardit eurot  (rääkimata keskkonnale tekitatud kahjust).

THS kohaldub peamiselt suure saastepotentsiaaliga tööstuslikele tegevustele (nt suuremahuline jäätmekäitlus, keemiatööstus, energeetikatööstus, sea-, veise- ja linnukasvatus), mille elluviimiseks on vaja taotleda keskkonnakompleksluba (st tegevuseks ei piisa tavapärastest lubadest nagu jäätmeluba või välisõhu saasteluba). Kompleksloa kohustuse künnisväärtused ehk tegevusmahud, millest alates tuleb kompleksluba taotleda, tulenevad tööstusheite direktiivist, Eestis kehtestatakse need THS alusel antava määrusega (eelnõu hetkel koostamisel).

Lisaks kompleksloa taotlemise ja selle alusel tegutsejate kohustustele nähakse THS-s ette nõuded suurte põletusseadmete, jäätmepõletustehaste ja koospõletustehaste ning orgaaniliste lahustite käitajatele, samuti titaandioksiidi kasutamisele. Nõuded hõlmavad nii heite piirväärtusi kui kohustusi heite seiramisel ja meetmeid heite vähendamiseks.

Uue seaduse väljatöötamise ajendiks oli uus EL direktiiv 2010/75/EL tööstusheite kohta (nn tööstusheite direktiiv), mis koondas endasse kuue varasema valdkondliku EL direktiivi nõuded. Erinevate teemavaldkondade ühendamise eesmärgiks on tegeleda tööstusheite küsimustega kompleksselt, mitte üksnes erinevate valdkondade või ainult välisõhu, vee või pinnase seisukohalt.

Suurem osa uue THS-ga reguleeritavatest teemadest oli varasemate direktiivide alusel ka seni Eesti õiguses reguleeritud, ent seda mitmes erinevas õigusaktis – erinevad nõuded tulenesid saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli seadusest (SVKS), välisõhu kaitse seadusest (VÕKS), jäätmeseadusest (JäätS), veeseadusest (VeeS) ning nende alusel antud määrustest. Seetõttu ei hõlma ka THS kontseptuaalselt uusi nõudeid, pigem on seniseid nõudeid täpsustatud ja neile üht-teist lisatud. Samuti kehtestatakse THS-ga kõigile erinevate valdkondade käitajatele ühtsed üldnõuded nt õnnetustest teatamiseks jmt.

Alljärgnevalt on toodud välja üksnes kõige olulisemad muudatused, võrreldes senikehtinud õigusega; ammendava ülevaate muudatustest ja nende põhjustest annab aga seaduse seletuskiri.

Käitajate üldkohustused

Kõigile THS-ga hõlmatud käitajatele hakkavad kohalduma üldkohustused, mis hõlmavad peamiselt:

Kompleksload ja parima võimaliku tehnika nõue

Tegevuste loetelu, milles kompleksluba on nõutav, on üldjoontes jäänud samaks, ent seda on mõne tegevusega täiendatud – mh on sellesse lisatud puidu ja puidutoodete keemiline töötlemine.Täpsemad künnisvõimsused, millest alates kompleksluba on nõutav, kehtestatakse eraldiseisva määrusega, mille eelnõu on juba koostamisel.

Komplekslubade menetlus jääb põhijoontes samaks nagu senikehtinud SVKS-s. Konkreetseid menetluslikke nõudeid on siiski oluliselt muudetud ja täpsustatud, nt kompleksloa taotluse sisu, taotluse elektroonilisel teel esitamise nõue jm.

Mh on suurendatud avalikkuse osalemise võimalusi loamenetluses. Täiendatud on loamenetlusest teavitamise kanaleid (mh tuleb avaldada teade ajalehes), sätestatud loataotluse avaliku väljapaneku kestuseks vähemalt 3 nädalat (vajadusel peab see olema pikem) jmt. Muudatuste tulemusena peaksid komplekslubade materjalid olema avalikkusele senisest paremini kättesaadavad ning osalemine lihtsam.

Suurimaks põhimõtteliseks muutuseks on kompleksloa nõuete aluseks oleva parima võimaliku tehnika (PVT) määramise korra muutmine. PVT nõue määrab ära selle, millist tehnikat ettevõtja oma tegevuses peab kasutama, et tema keskkonnamõjud oleksid kõige väiksemad (näiteks suurlautade puhul: kui pika aja jooksul tuleks sõnnik maasse künda, võtted sellest tuleneva haisu vähendamiseks vmt). Seni määrati PVT kindlaks üksikjuhtumist lähtuvalt, võttes eeskujuks EL-s koostatud PVT viitedokumendid. Need kirjeldasid üksikasjalikult võimalikku tehnikat, ent ei olnud kohustuslikud. Nüüdsest hakkab Euroopa Komisjon kehtestama PVT-järeldusi, ning nendes kirjeldatud PVT nõuded saavad olema ettevõtjatele kohustuslikud (sh heite piirväärtuste osas). See tähendab ettevõtjate kasutatava tehnika ja võtete jaoks selgemaid ja ühetaolisemaid, ent tõenäoliselt ka rangemaid nõudeid.

Oluliselt on täiendatud ka käitaja kohustust kontrollida oma tegevuse lõpetamisel tegevusest tekkinud keskkonnamõjusid ning neid vähendada.

Suured põletusseadmed, jäätmepõletustehased, koospõletustehased

Suurte põletusseadmete (nt suured soojuselektrijaamad) käitamise üldnõuded (seni reguleeritud VÕKSis) põhijoontes ei muutu, osasid nõudeid on täpsustatud (nt väävliärastuse astmete kasutamise kohta).

Olulisem muudatus puudutab heite piirväärtuste rangemaks muutmist, ent seda hakkab reguleerima uus määrus, mille eelnõud ei ole veel avalikustatud. Olemasolevatele suurtele põletusseadmetele on ette nähtud üleminekusätted, mille järgi neile kohaldatakse neile rangemaid heite piirväärtusi 2016. aasta 1. jaanuarist.

Analoogselt jäävad jäätmepõletus- ja koospõletustehaste käitamise üldnõuded samaks nagu senikehtinud normides (seni reguleeritud JäätS-s ja selle alusel antud määrustes), ent tulekul on rangemad heite piirväärtused (vastavad määrused on hetkel koostamisel).

Lenduvad orgaanilised ühendid

Eraldi peatükk on THS-s pühendatud orgaanilisi lahusteid kasutavatele käitistele. Orgaaniliste lahustite kasutamist reguleeritakse seetõttu, et nendest lendub kergesti kahjulikke aineid, mis võivad koosmõjus päikesevalguse ja lämmastikoksiididega tekitada mh inimtervisele ohtliku osooni kõrgeid kontsentratsioone.

Orgaanilisi lahusteid kasutatakse nt jalatsitööstuses, farmaatsiatööstuses, erinevat laadi pindade töötlemisel, autoremonditöökodades, keemilises puhastuses, trükitööstuses jne. Selliste lahustite kasutajad peavad jälgima lahustite kasutamise mahtu, järgima lenduvate orgaaniliste ühendite heite piirväärtusi, või koostama kava nende ühendite heite vähendamiseks.

Regulatsiooni põhijooned on ka selles valdkonnas jäänud samaks nagu senikehtinud õiguses (VÕKS ja selle alusel antud aktid), ent tulevikus peavad enda tegevuse registreerima ka sellised käitajad, kelle tegevuse maht on nii väike, et neil loa taotlemise kohustust ei ole  (nt väikesed autoremonditöökojad jne). See annab võimaluse kontrollida ka nende puhul paremini nõuete täitmist.

THS jõustumine ja rakendamine

Tööstusheite seadus jõustub 1. juunist 2013. a.

Seaduse rakendamiseks vajalike määruste eelnõud on juba koostamisel, osad neist on Eelnõude Infosüsteemis kooskõlastamisringil. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta