Vägikaikavedu Luunjas: papliallee versus kergliiklustee

Luunja vallas lahvatas augusti alguses konflikt. Tüli põhjuseks on vallavalitsuse soov raiuda maha visuaalselt ilus ja juba pool sajandit Luunjat kaunistanud papliallee. Papliallee raiumise põhjuseks on vallavalitsuse plaan rajada Põvvatu-Luunja tee äärde kergliiklustee.

Vallavalitsuse plaan ei meeldi paljudele kohalikele, näiteks tuntud ajakirjandusõppejõule Mart Raudsaarele, kes leiab, et allee evib miljööväärtuslikkust, kaitstes Kakumetsa asumi elanikke nii liiklusmüra kui tormituulte eest. Allee on oluline ka seal elavatele kakulistele ning pakub silmailu ja varju möödasõitjatele. Mart Raudsaar selgitab, et kergliiklustee põhiprojekt näeb ette puude säilimise, järelikult on võimalik kergliiklusteed rajada puid säilitades.

Luunja vallavanem Aare Anderson leiab samuti, et papliallee on talle emotsionaalselt olulise tähendusega, aga ta ei taha riskida, sest allee puud on temale kättesaadavate hinnangute põhjal lähenemas oma vanusepiirile. Olenemata kergliiklustee asukohast, nõrgestaks selle ehitamine igal juhul mingit osa tee ääres kasvavatest puudest. Vallavanema sõnul oleksid suurte puude oksad ja ka puud ise potentsiaalsed ohuallikad kergliiklustee kasutajatele: nimelt on suure massiga puud pisut kaldu rajatava tee suunas.

Vallavalitsus näeb lahendusena praeguse papliallee asendamist uuega, kui see plaan sobib Maanteeametile. Praegu on vallal olemas Maanteeameti poolne nõusolek allee mahavõtmiseks, võimalikud edasised lahendused tuleb Maanteeametiga läbi rääkida ja kokku leppida.

Osapooled on arvamuse kujundamiseks abi palunud spetsialistidelt. Vallavalitsuse tellitud dendroloogiline aruanne on valmis. Papliallee pooldajate tellitud hinnang on veel koostamisel. Eesti Maastikuarhitektide Liit võttis seisukoha antud olukorrale ja saatis selle vallavalitsusele koos eksperthinnanguga. Vallavalitsusele saadetud eksperthinnang jõudis 3. septembril ka papliallee pooldajateni. 4. septembril edastas Eesti Maastikuarhitektide Liit Bioneeri toimetusele pöördumise seoses Luunja paplialleega ja kokkuvõtte dokumentatsioonist (lisatud artikli lõppu).

Spetsialistide selgitused on olnud vastuolulised ja pigem lisanud õli tulle. „Paplite olukord on praegu rahuldav. Kui need jääksid ehitustegevusest häirimata, võiksid nad veel mõnda aega vastu pidada. Uue tee rajamisega seoses kooritakse muld ca 3 m kauguselt puude reast, mis kahjustab paplite juurestikku ja muudab nende seisundi labiilsemaks. Tee-ehitusele järgnevatel aastatel võib kuivanud okste osakaal võras suureneda. Praegu soovitame kaaluda selle allee säilitamist ja kuivanud okste eemaldamist vastavalt vajadusele,“ kirjutas vallavalitsuse tellitud dendroloogilises hinnangus OÜ Hendrikson & Ko.

„Allee on piirkonna maamärk ning miljöö osa. Alleede hoidmist ja rajamist näeb ette ka Luunja valla üldplaneering. Seetõttu maastikuarhitektuurselt oleks otstarbekas kergliiklustee rajada täna koos paplirea asendamisega uute puudega. Uue puuderea rajamine tagaks ilusa haljastuse vähemalt lähima 40-50 aasta perspektiivis ning ei oleks vaja oletatavasti rajatut lähikümnenditel ringi teha. Kui see ei ole võimalik, siis alternatiivina tuleb kaaluda alleerea säilitamist,“ kirjutab Eesti Maastikuarhitektide Liidu hinnangus maastikuarhitekt Sulev Nurme.

Alleelt võib leida kahte erinevat liiki puid. Nii vahtraliste sugukonda kuuluv saarvaher kui ka pajuliste sugukonda kuuluv palsampappel on kiirekasvulised ja lühiealised puud. Vananedes vajub saarvahtra tüvi tihti viltu, üle 50 aasta vanuseid palsampapleid ohustab tüvemädanik, mistõttu vanusepiiri lähenedes muutuvad mõlemad puuliigid murdumisohtlikeks. Luunjas on vaidlusaluste puude vanuseks 50-60 aastat, mida võib mõlema liigi puhul lugeda puude vanusepiiriks.

Mart Raudsaare hinnangul on halb suhtumine paplitesse pärit nõukogude ajast: „Papleid on erinevat liiki ning nende halb maine on osaliselt seotud nõukogude ajal kasutatud valede hoodusvõtetega. Siinsed paplid on palsamipaplid. Nende ebemehulk ei ole nii suur, samuti on see ju väga hooajaline. Peale kõige muu ei saa puu olla süüdi ühiskonnakorras ja paplite võrdlemine Sosnovski karuputkega, mida on avalikus kommunikatsioonis esinenud, on väga pahatahtlik: karuputk on mürgine, papli õhupuhastusvõime aga puudest üks suuremaid.“

Luunja vallavanema Aare Andersoni sõnul lähtuvad vallaametnikud pigem alleele antud hinnangutest. Näiteks leidis maastikuarhitekt Sulev Nurme, et puudel on võrade keskosades kuivanud kõrval- ja põhioksi, allee Luunja poolses otsas on tüvedel ka ohtralt vesivõsusid. Mõlemad välised tunnused viitavad puude nõrgestumisele, paplite puhul ka ilmselt sellele, et puud hakkavad lähenema oma vanusepiirile. Maha saetud puude puidus täheldati mädaniku tunnuseid nii kännul, 6 meetri kõrguselt lõigatud harudes kui ka jämedamatel okstel. Vaadeldud kännul ja suurel harul on selget näha mädanikust haaratud puiduosa, mis moodustab kännul ca 80-90% läbimõõdust.

Samas dokumendis soovitab maastikuarhitekt enne mistahes otsuste langetamist puidu tugevust ja mädaniku ulatust kontrollida resistograaf- või tomograafuuringuga. See soovitus annab omakorda võimaluse allee pooldajatele. Võimalike lahenduste kasude ja kahjude ülevaate leiab Eesti Maastikuarhitektide Liidu saadetud pöördumisest.

Allee pooldajad kutsuvad ennast Luunja papliallee sõpradeks. Mart Raudsaare sõnul tegutsetakse üheskoos aktiivse kodanikualgatusena miljööväärtusega objekti kaitsmise nimel: „Me oleme olnud omavalitsusega pidevas kontaktis alates 5. augustist, mil tehti esimene raiekatse. Oleme kogunud Kakumetsa asulast 48 allkirja, mis on siin elavatest inimestest absoluutne enamus. Keskkonnas petitsioon.ee on praeguseks antud 65 allkirja. Lisaks oleme võtnud advokaadi.“

Allkirjade kogumisega on algust teinud ka vallavalitsuse plaanide pooldajad. 30. augusti seisuga olid kergliiklustee rajamist ja papliallee mahavõtmist nõudvale avaldusele allkirja andnud 278 inimest. Vallavalitsuse plaanide pooldajad kogusid allkirju kergliiklustee poolt, tuues tee tingimuseks ohtlike puude, sh papliallee maharaiumise.

Mart Raudsaare sõnul ei tuleks kergliiklusteed ja paplialleed omavahel vastandada – kindlasti saab ka mõlemat korraga. Vallavanema Aare Andersoni hinnangul on kompromiss võimalik vaid juhul, kui minnakse edasi pooliku lahendusega. Sel juhul tuleb tagajärgedega tegeleda paljude aastate vältel, kõrvaldades väljalangevaid puid samm-sammult. Ühel hetkel tuleb papliallee ikkagi maha võtta.

Lisatud 04.09.2014 kell 8:28

Mõned väljavõtted toimetusele saadetud dokumentide ülevaatest:

"Riigihanke kaudu 2013. aastal tellis Luunja Vallavalitsus Põvvatu-Luunja kergliiklustee ehitusprojekti. Ehituprojekt näeb ette 3,5 km pikkust ja 3 m laiust kergliiklusteed eskiisprojektiga planeeritud trassikoridoris (maantee põhjapoolne külg, puuderea ja heki vahel). Projekt näeb ette 2 ristumist Põvvatu-Luunja kõrvalmaanteega, 3 uue servituuti seadmist, silla ehitamist ja 6 puu mahavõtmist. Ehitusprojekt on vastavuses normide ja menetluskorraga - see on kooskõlastatud Maanteeameti, Elion Eesti AS ja kolme kinnistuomanikuga. Projekt on kinnitatud 2014. aastal."

"Eskiisprojekt ega ehitusprojekt ei näe ette Põvvatu-Luunja kõrvalmaantee põhjapoolsel küljel kasvava allee likvideerimist. Ehitusprojektis ei ole allee temaatikat peaaegu üldse käsitletud (välja arvatud puu tüvedele lähemal kui 2 meetrit tuleb kaevetööd teostada käsitsi)."

"2008.a kehtestatud Luunja valla üldplaneering näeb ette puiesteede säilitamist, kuna need on valla väärtusliku maastiku osa ning toetavad Luunja vallabrändi."

Mõtle kaasa!

Kõik huvilised on Luunja papliallee ja kergliiklustee tuleviku osas oodatud kaasa rääkima 4. septembril kell 18 Luunja kultuurimajas toimuval rahvakogunemisel.

Oma meelsust saab väljendada ka allkirja andes: petitsioon.ee/luunja-papliallee-ja-kergliiklustee-toetuseks või Facebookis sõna võttes www.facebook.com/papliallee

Elanikud saavad kaasa rääkida valla meediakanalites (veebileht, valla infoleht).