Lapse vastu on füüsiliselt vägivaldsed tavaliselt talle kõige lähemalseisvad inimesed. Ründajaks võib olla pereliige, hooldaja või koolikaaslane. Vaid harva on see lapsele täiesti võõras isik. Seetõttu tegemist on ühe varjatuma nähtusega, mis võtab võimaluse saada õigeaeselt vajalikku kaitset ja mille ulatust on võimalik vaid aimata. Teada on, et kõige sagedamini satuvad lapsed vägivalla ohvriks kodus, hoolekandeasutustes ja koolis, st oma igapäevases elukeskkonnas. Seega on paradoksaalselt just kohad ja inimesed, mis turvalisust peaks tagama, tõenäoliselt kõige suuremad ohuallikad.

Mõju ei piirdu füüsilise vigastusega

Vägivalla mõjud võivad olla pikaajalised ning hõlamata lisaks füüsilistele vigastustele emotsionaalseid ja õpiraskusi. Püsiva vägivalla ohvriks olevad lapsed on tõenäolisemalt riskeerivamad, hakkavad tarbima narkootikume ja alustavad varasemalt seksuaaleluga. Lisaks on märgatud, et neil lastel võib olla rohkem raskusi teistega läbisaamisel ning enda vajaduste selge väljendamisega.

Ennetamise võti on teadlikkus

Õnneks ei anna uurimused meile teada ainult sellest, mis on halvasti. Vägivalla ennetamiseks saab palju ära teha. Lapsed kogevad seda vähem vägivalda, mida rohkem teavad neid ümbritsevad täiskasvanud, kuidas luua lapsega tugevat sidet ning neid ilma vägivallata juhendada.

Paljudel vanematel pole vägivallatut toimetulekut toetavat mudelit või käituvad nad ajutiselt raskuste tõttu iseendalegi vastumeelselt. Seetõttu on lastevanemate koolide ja kasvatuskursuste kättesaadavus olulised mitte ainult probleemide lahendamiseks, vaid ka ennetamiseks.

Koolides on abi selgete ootuste sõnastamisest (vägivallavaba suhtlemine) ja käitumisrutiinide kehtestamisest probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks. Vägivaldsus on tavaliselt väga privaatne, see toimub võõraste silmade alt peidetult. Koolis aitab lastevahelist vägivalda vähendada ainuüksi keskkond, kus on välditud pimedaid soppe, kuhu õpetajate silmad ei näe.

Julgus sekkuda ja tahe aktsepteerida

Lisaks võivad lapsed end tunda turvalisemalt kogukondades, kus sallitakse rohkem erinevusi ning esikohal on vägivalda taunivad hoiakud. Peres toimuvat vägivalda aitab ohjata lapsega kokkupuutuvate inimeste (peretuttavad, õpetajad jt) julgus sekkuda ning oskus vajalikku abi pakkuda.

Raskustes olevad täiskasvanud on valmis abi otsima ja vastu võtma eelkõige siis, kui jännisoleku tunnistamine ei too kaasa hukkamõistu teiste kogukonna liikmete poolt. Teiseks peab olema tugi perele reaalselt kättesaadav.

Juhul, kui lapse toimetulek on vägivallakogemuse tõttu kahjustunud ning vahetu ümbruskond jääb olukorra parandamisega hätta, tasub kaaluda psühholoogilist nõustamist. Nõustamise käigus aidatakse lapsel enda tundeid väljendada, õppida nendega toime tulema ja leidma kohaseid probleemilahendustehnikaid.

Lugu ilmus algsel kujul Facebooki kommuunis "Julged hoolida."

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta