Majanduslik ettevaatlikkus mõjutab reisiharjumusi kogu Baltikumis, kuid enim paistavad silma eestlased. FlixBusi tellitud uuringu kohaselt on just Eestis kõige rohkem inimesi, kes on valmis oma reisieelarvet sellel aastal vähendama. 

Rahvusvahelise reisitehnoloogia ettevõtte FlixBus tellitud uuring näitas, et 39% eestlastest, 27% lätlastest ja 19% leedukatest plaanivad sel aastal oma reisikulusid vähendada. 

FlixBusi ärijuht Kamila Zalewska selgitab, et hinnatundlikkus on seotud elukalliduse tõusuga, kuid eestlaste puhul mängivad kindlasti rolli värskelt kehtestatud uued maksud.

“Loomulikult teeb hinna ja elukalliduse kasv inimesed reisimisel ettevaatlikumaks, eriti, mis puudutab transporti, mis on reisimisel üks suurimaid kuluallikaid.”

Eesti elanikud peavad transpordivalikul määravaks hinda

Hinnatundlikkus kujundab reisiharjumusi kogu Baltikumis ja on transpordivalikul peamine tegur. Eestis ja Leedus peab vastanutest piletihinda transpordivalikul määravaks 76% ning Lätis 73%. 

“Inimesed küll ütlevad, et reisimisel otsivad nad transpordi valikul paremat hinda, ent tegelikkuses valivad sageli ikkagi auto või lennuki, mis on kulukam,” nentis uuringu tulemuste peale Zalewska.   

Hoolimata hinnatundlikkusest reisivad eestlased pikemaid vahemaid kõige sagedamini autoga (46%), sellele järgneb lennuk (40%). Lätis ja Leedus on vastupidi, kõige populaarsem on lennuk (Läti 44%, Leedu 47%) ning alles seejärel isiklik sõiduauto ( Läti 36%, Leedu 38%). Bussid on kõigis kolmes riigis siiski oluline alternatiiv, umbes veerand elanikest kasutab neid pikamaareisideks.

„Eestlased on harjunud liikuma isikliku autoga, samas tähendab see suuremaid kulutusi kütusele ja hooldusele,“ märgib Zalewska.

Ta lisab, et Eestis on elaniku kohta rohkem autosid kui Lätis või Leedus, mis selgitab uuringu tulemusi ja viitab omakorda tugevatele kultuurilistele eelistustele, mis on visa kaduma.   

Samas rõhutas Zalewska, et ühistransport on pidevas arengus ja pakub üha mugavamat ja paindlikumat alternatiivi.

„Kaasaegsed bussid on aga varustatud kaasaegsete mugavustega ning bussiliinid juba piisavalt tihedad. Buss on säästlikum ja keskkonnasõbralikum alternatiiv, mida võiksid kaaluda eriti need, kes soovivad reisikuludelt kokku hoida,” rääkis Zalewska.

Bussireisi eelistatud kestus 

Uuring näitas ka, et Eesti reisijad kaaluvad bussiga reisimist lühemate vahemaade puhul. Enim vastanuid ehk ligikaudu pooled (48%) peab optimaalseks kuni 4-tunnist bussireisi. Iga kolmas eestlane (29%) on valmis bussiga reisima kuni 7 tundi.

“Seitsme tunniga jõuab Tallinnast bussiga reisides juba Vilniusesse või Rauma linna Soomes, näiteks viimase puhul on võimalik koostöös Tallinkiga saada ühe bussireisiga Pärnust või Tallinnast üle Balti mere,” rääkis Zalewska ja lisas, et bussireis võimaldab sõidu ajal tegeleda ka näiteks töö või lugemisega, mida autoroolis olles teha ei saa.

Zalewska märgib, et reisijate hoiakuid mõjutavad busside mugavus ja reisiaegade paindlikkus.

„Kui inimestele pakutakse kiireid ja sujuvaid ühendusi koos mugavustega, nagu tasuta WiFi ja lai istmeruum, on nad valmis ka pikemateks reisideks.“

Küsitluse kohaselt kulutavad Baltimaade elanikud pika bussireisi ajal oma aega peamiselt magades, aknast välja vaadates või filme ja videosid vaadates. Eestis on aknast välja vaatamine üks populaarsemaid tegevusi (66%), järgneb magamine (62%) ja videote vaatamine (59%).

Praegu tajutakse Eestis bussi eelkõige kui soodsat, kuid mitte alati mugavat alternatiivi autole.

“Bussid on muutunud mugavamaks ja ühendused paremaks ning inimesed, eriti noorem põlvkond, mõtlevad järjest rohkem ka keskkonna peale ning tänu sellele kaalutakse üha sagedamini reisimisel ka bussi, mis annab teatava vabaduse võrreldes autosõiduga,” rõhutas Zalewska.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta