Valminud on eelmise aasta väikejärvede uuringu kokkuvõte, mis annab hinnangu kaheksa Eesti väikejärve kalastiku kohta. Mullu tegid Eesti Maaülikooli teadlased katsepüüke ka varem intensiivses kasutuses olnud Aidu ja Kamariku karjäärides.

„Suurte teada-tuntud järvede kõrval ei tohi tähelepanuta jätta neid väiksemaid, mis võivad olla avastamata püügipärlid. Eelmise aasta uuring tõestas, et veega täitnud korrastatud karjäärid võivad puhkevõimaluste kõrval pakkuda tulevikus ka häid püügivõimalusi,“ ütleb keskkonnaminister Tõnis Mölder.

„Arvestades tänast viirusest tingitud olukorda ja piiranguid kutsub Keskkonnaministeerium inimesi üles aktiivselt looduses liikuma ning eriti just kala püüdma. Eesti on tuhande järve maa ja püügivõimalusi leidub igale maitsele igal pool, nii suurtes kui väikestes järvedes. Elu ja uuringud näitavad, et suur enamus kalal käinud harrastuspüüdjatest ka kala saab. Kevad on eeskätt õngitsemise aeg,“ soovib head kalaõnne kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus.

Mullune uuring on järjekorras juba kahekümne kuues. See uurimus võtab kokku ja üldistab möödunud, 2020.aasta suvel ja sügisel välitöödel kogutud ihtüoloogilise materjali, mille alusel on antud hinnangud uuritud seisuveekogude kalastikule. Kalavarude hetkeseisundit jälgiti meie riigi kaheksas väikejärves, neist neljas on ka varem uuringuid tehtud.

Karijärv

Tartumaal Elva jõe orundis paiknev Karijärv on oluline ja ümbruses tuntud kalapüügipaik. Siia on ka ohtralt kalu asustatud. 1930.a. toodi järve Pangodi ja Nõuni järvest 10 noort koha, 1934.a. 200 000 rääbisevastset, aastail 1923, 1926 ja 1934 vastavalt 50, 20 ja 100 tuhat peipsi siia vastest. 1930ndatel toodi Antsla tiikidest paarsada karpkala maimu. 1940.a. lasti järve 30 tuhat ja 1961.a. 200 tuhat haugivastset. Sellel sajandil on järve asustatud koha ja haugi. 2020.a. püüdsid teadlased Karijärvest kokku 9 liigist kalu – ahvenat, haugi, kiiska, latikat, mudamaimu, nurgu, roosärge, särge ja viidikat. Liikide arvukus Karijärve püükides on 2004.a. tulemusega võrreldes jäänud üllatuslikult sarnaseks. Natuke on suurenenud ahvena osakaal järves, samas on aga vähenenud särje ja nuru osa. Karpkalalaste arvukuse vähenemise arvelt on veidi suurenenud haugi osa kalastikus.

Lohja järv

Lohja järv asub Lahemaa rahvuspargis ning meelitab püüdjaid nii Loksalt, Tallinnast kui kaugemaltki. Järv on hea ligipääsetavusega nii kalastajaile kui puhkajaile. See järv on aga üle elanud põlevkivituhaga mürgitamise 1963. aastal, mille tollane eesmärk oligi sealse kalastiku hävitamine. Mürgitamise olevat üle elanud vaid sinna varem asustatud karpkala, kes domineeris järves hiljem veel aastaid. Peale mürgitamist 1964.aastal asustati järve 30 tuhat lõhe- ja 70 tuhat meriforellimaimu, kes ilmselt laskusid mere, ega naasnud siia enam kunagi tagasi. Lohja järve katsepüügi saagis oli möödunud aastal 7 kalaliiki – ahven, haug, latikas, mudamaim, roosärg, särg ja viidikas. Arvukuselt domineerib siin särg. Haugid olid Lohja järves 2020.aasta katsepüükide alusel varasemate aastatega võrreldes selgelt arvukamad ja seda ka suguküpsete kalade osas.

Tänavjärv

Harjumaal asuv Tänavjärv on teiste omasuguste väikejärvede seas väärtuslik puhkepaik Tänavjärv, kus kalastajatel võimalus püüda nii suuri ahvenaid kui ka hauge. Siia on 20. sajandi alguses asustatud mõnisada noort lesta. Järve on asustatud ka karpkalu. Katsepüügi saagis oli viit liiki kalu: ahven, haug, kiisk, mudamaim ja särg. Tänavjärvel toimub ka harrastuslik nakkevõrkudega kalapüük. 2021.a. väljastatakse juulist kuni oktoobrini igakuiselt 14 kuni nädala pikkust püügiluba, novembris on lubade arv piiratud 12.

Arvestades Tänavjärve kalastiku koosseisu on hetkel peamisteks püügikaladeks ahven ja haug. Harrastajad on välja püüdnud sealt ka linaskit.

Vööla meri

Noarootsis asuv Vööla meri on jäänukjärv kunagisest väinast, mis eraldas mandrit Noarootsi poolsaarest. Varem oli too vähese tähtsusega püügikoht. Viimasel kümnendil on tänu kanali ja truubi rekonstrueerimisega, veevahetus „suure merega“ oluliselt paranenud ning seeläbi on siinne kalastik muutunud liigirikkamaks. Katsepüükide tulemused on kinnitanud ka suuremat röövkalade osakaalu püügis. Tolle veekogu kuningas on ogalik, mille tingib ühendus merega. Ogalikku kasutavad toiduks ahven ka haug. Kokku oli saagis 12 kalaliiki – ahven, haug, hõbekoger, kiisk, koger, lest, nurg, ogalik, roosärg, säinas, särg ja viidikas. Üllatav ja esmakordne siinsetes püükides oli kahe lesta tabamine Vööla merest kesksuvel.

Imatu järv

Too rabajärv asub Ida-Eesti vesikonnas, Viru alamvesikonnas Ida-Virumaal Alutaguse vallas Imatu küla juures asuv avalik järv. Katsepüügi saagis (173 isendit kogumassiga 8,1 kg) oli kaks kalaliiki – ahven ja särg. Saagist andis arvulises osas kolmveerandi ahven, saagi massis oli ahvenat ja särge võrdselt.

Tudu järv

Tudu on järv Lääne-Viru maakonnas, Vinni vallas. Järve elustikku on tänapäeval vähe uuritud ja andmed väga puudulikud. Kui vanasti oli juurdepääs järveni raskendatud, siis praegu viib idakaldale uus laudtee. Katsepüügi saagiks oli aga ainult üks koger, mis püüti üsna järve keskele püügile paigutatud kapronvõrguga. Väidetavalt olla Tudu järve ainsaks kalaliigiks haug, kuid seda katsepüügid ei kinnitanud. Järves puuduvad haugi koelmualaks sobivad alad ning on takistatud võimalus liikuda väljavoolus Tagajõkke.

Aidu karjäär

Karjääri ala asub Lüganuse vallas Aidu-Liiva, Aidu, Rebu ja Ojamaa külade territooriumil. See karjäär, nagu ka Kamariku oma on veega täitunud napilt kümmekond aastat ning vee-elustik on alles välja kujunemas. Siia on aga elama asunud esimesed kalaliigid. Aidu karjääri katsepüügi saagis leidus neli kalaliiki: ahven, luts, mudamaim ja särg. Lisaks on teada veel haugi ja linaski olemasolust karjääri veestikus. Seega on hetkel teada kuue kalaliigi olemasolu Aidu karjääris. Vaatamata Aidu karjääri alles välja kujunevale kalastikule on ahven siin edukalt kohanenud ja

esindatud vähemalt nelja püügisuuruses põlvkonnale. Nii taimse kui loomse elustiku liigirikkuse suurenemisel paranevad ka ahvena elutingimused ja laieneb tema toiduspekter ja see toob kaasa arvukuse tõusu tuleviku.

Kamariku karjäär

Kamariku karjäär asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Kamariku külas. Varasemalt on ajakirjanduses läbi käinud, et õngemehed püüavad sealt suuri ahvenaid. Katsepüügil saadigi ahvenat, aga oluliselt rohkem tuli särge. Ahvenakari oli Kamariku karjääris esindatud vähemalt kümne vanusrühmaga. Erinevalt tavalisest Eesti väikejärvede ahvenakarjast esines siin isaseid kalu kaks korda rohkem. Särg oli Kamariku karjääri katsepüügis esindatud täiskasvanud isenditega  ja noorte särgede osakaal saagis madal. Suurim Kamariku karjääri katsepüükidel tabatud särg oli 26 cm pikkune emaskala ja too kaalus 211 grammi.

Veerandsaja aastaga on teadlased nüüdseks kalanduslikult uurinud üle 235 Eesti seisuveekogu (looduslikku järve, paisjärve, veehoidlat, tehisjärve), neist kalamajanduslikult olulisemaid mitmeid kordi. Saadud praktilised teadmised on andnud ja loodetavasti aitavad ka edaspidi leida veekogudel optimaalseid ja parimaid võimalusi püügi korraldamiseks, et pakkuda kalastamisvõimalusi järjest suureneva harrastuspüüdjate arvu juures. Erilist potentsiaali omavad lähiajal kaevanduskarjäärides kujundatavad veekogud, kus tulevikus võimalik eduliselt kalastada või seostada puhkust veega seotud tegevustega.

Uuring on üleval Keskkonnaministeeriumi kodulehel

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta