Vaikses ookeanis triiviv plastiksupp toob kalade surma

Vaikses ookeanis triiviv kummi- ja plastikulaama pindala on ligikaudu 1 350 000 km2 ehk 34 korda Madalmaade pindalast suurem. Koos vanade, minema visatud ja kaduma läinud võrkudega muutub see üha tõsisemaks probleemiks ka Atlandi ookeanis. Euroopa Parlamendi liikmed soovivad probleemile suuremat tähelepanu.

Hiljuti toimunud istungil saadikute enamuse poolt heaks kiidetud raport küsib, kas me teame, kuidas mõjutab triiviv plastikulaam merekeskkonda - imetajaid, linde, kalu, mererohtu, vetikaid jne ja nende süsihappegaasi sidumise võimet.

Plastik toob kalade lämbumise

"Ookeaniloomad upuvad," seletas raporti koostanud taani parlamendiliige Anna Rosbach. "Isegi haikalad upuvad, sest kui hai jääb kalavõrku kinni, siis ei saa ta liikuda. Ja kui hai ei saa liikuda, siis ei saa ta hingata." Rosbach kirjeldas, kuidas hüljestest ja delfiinidest leitakse kõiksugu platsist esemeid.

Läänemerepiirkond samuti ohus

Rosbach hinnangul on Vaikse ookeani kõrval vaja erilist tähelepanu pöörata Atlandi ookeanile ja Läänemere piirkonnale. Viimase kohta koostab ta hetkel raportit.

"Isegi kui Soomel, Rootsil ja Taanil on omavaheline leping, jooksevad jõed ikka läbi Valgevene ja Venemaa otse Läänemerre, mis on väga tundlik veekogu. Tegu on piirkonnaga, mida pole võimalik mitte reostada. Näiteks Soome paberitööstus on juba 100 aastat vana ning paberi tootmiseks on vaja palju kemikaale."

Uus tööstusharu?

Naise sõnul ei ole lugu lootusetu, vaid reostuse likvideerimise saab ehk kuidagi ka positiivseks pöörata. "Sellest võib saada tööstusharu ja keegi võib sellest hakata elatuma."  

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta