Vähemalt nädal aega raskelt COVID-19 põdenud inimestel esineb 50–60% suurem tõenäosus kogeda järgneva 16 kuu jooksul depressiooni või ärevust, leiti Tartu Ülikooli teadlaste osalusel valminud rahvusvahelises uuringus.

On selge, et pandeemia on mõjunud negatiivselt ühiskonna erinevate gruppide vaimsele tervisele. Küll aga oli seni vähe teada, missugused pikaajalised vaimse tervise tagajärjed kaasnevad raskelt COVID-19sse haigestumisega. Äsja avaldatud uuringu tulemused näitavad, et depressiooni, ärevuse ja uneprobleemide esinemine sõltub olulisel määral COVID-19 põdemise raskusastmest.

Uuringu Eesti-poolse eestvedaja Tartu Ülikooli genoomika instituudi kaasprofessori Kelli Lehto sõnul suurendab iga järgnev COVID-19 tõttu haigevoodis veedetud päev vaimse tervise probleemide esinemise riski. “Mida kiiremini haigus möödub, seda väiksemad on pikaajalised mõjud füüsilise tervise kõrval ka vaimsele tervisele,” lisas ta. Kuigi kõikidel raskelt COVID-19 põdenutel esines vaimse tervise muresid enam kui kerge haiguskuluga inimestel, siis üldjuhul möödusid sellised sümptomid kahe kuu jooksul.

Veidi üllatavana täheldati, et need inimesed, kes põdesid COVID-19 väga kergelt, kogesid hoopis vähem vaimse tervise probleemide sümptomeid, kui need, kes polnud COVID-19sse nakatunud.

“Üks võimalik selgitus sellele on, et need inimesed tunnevad kergendust pärast kiirelt möödunud haigestumist ning sellega kaasneb teatav pingelangus. Samuti on võimalik, et inimesed, kes ei ole seni SARS-CoV-2 viirusega nakatunud, võivad seetõttu rohkem muretseda, kuna nad ei tea, kuidas COVID-19 neile mõjub,” ütles Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadur Kadri Kõiv. 

Uuringusse kaasati kuuest riigist kokku ligi 250 tuhat inimest. “Tänu Eesti geenivaramu andmebaasile saime uuringusse kaasata ligi kümme tuhat geenidoonorit, kes täitsid küsimustiku COVID-19 sümptomite, riskifaktorite ning enda emotsionaalse enesetunde kohta. Kui varasemalt on uuritud peamiselt haiglaravil olnud inimesi, siis siin uuringus raporteerisid inimesed meile küsimustikku täites ise, kas ja kui raskelt nad haigust põdesid,” selgitas Kõiv. Uuringut juhtisid  Islandi Ülikooli teadlased, lisaks Eestile osalesid veel uurimisrühmad Taanist, Norrast, Rootsist ja Ühendkuningriigist. Sellest teaduskoostööst leiab lähemat infot lehelt www.covidment.is. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta