Täna, 14.veebruaril, tähistab suur osa maailmast valentinipäeva. Tähtpäeva, mille ajalugu ulatub sadade aastate taha, ent mille tänapäevane iseloom on suuresti tänu turundusele pigem tarbijalikuks kujunenud.

Eestisse jõudis valentinipäev Soome vahendusel alles 1980. aastate lõpul ja omandas siin pigem sõbrapäeva jooned. Valentini- või sõbrapäeva sisuks on meil lähedaste inimeste meeles pidamine, kuigi algselt oli päev pühendatud armastusele ja kallimale, kellele anti oma tunnetest märku või tehti kingitusi.

Kingitused on kõikjal valentinipäeva läbivaks jooneks ja seepärast püüamegi täna vaadata, kuidas kinkida ja hoolimist näidata nii, et keskkond sellest oluliselt ei kaotaks.

Mõned faktid valentinipäevast

Üle maailma saadetakse valentinipäeval laiali ligi miljard kaarti. Valentinipäev on saadetud kaardikogust arvestades jõulude järel teine püha.

Igal aastal on veerand kõikidest hooajalistest kaartidest sõbrapäevakaardid.

Valentinipäeval müüakse igal aastal üle 36 miljoni südamekujulise šokolaadikommikarbi.

Kõikidest pühadest müüakse just valentinipäeval enim lõikelilli. Populaarseimad on loomulikult punased roosid, kuid Eestis kingitakse ka teist värvi roose, tulpe, nartsisse ja nelke.

Valentinipäev on suur äri ning sellest lähtuvalt on tähtpäeval ka oluline mõju keskkonnale. Näiteks teeksid eelnevalt mainitud miljard kaarti külg-külje kõrvale laotuna maakerale viis tiiru peale! Ja palju kaarte tähendab hulgaliselt langetatud puid ning kulutatud energiat.

Kingid, mis hoolivad ümbritsevast keskkonnast

Kui valentinipäev on sinu või sinu armastatu jaoks tähtis päev, siis võid lisaks näidata armastust ka keskkonna vastu ning hoolikalt valida, mida kingiks teha või osta. Siin on mõned ideed:

  • Kui kavatsed kellelegi kaardi kinkida, siis vali selline isend, mis on tehtud taaskasutatud paberist (vastava märke leiad tavaliselt kaardi tagaküljelt). Võid kaaluda ka paberkaardi asemel hoopis e-kaardi saatmist. Tänase päeva jooksul saadetakse maailmas laiali hinnanguliselt 15 miljonit valentinipäeva e-kaarti ja kuigi ka internetitoimingutel on arvestatav keskkonnamõju, ei ole bittide ja baitide jalajälg samas suurusjärgus paberi omaga.

  • Kui šokolaadi või komme ostad, siis vali õiglase kaubanduse (Fairtrade) märgisega või orgaaniline toode – sinu veerandeurone lisapanus võib kakaofarmeri elujärge oluliselt parandada ning aidata tal lapsed kooli saata.

  • Lilled ei ole talvel ühelgi juhul eriti keskkonnasõbralik valik. Üks võimalus on osta kodu- või lähivälismaal kasvuhoones kasvatatud lilli, alternatiiv aga lunastada kimp, mis on lennukiga jupp maad lõunapoolt kohale toodud. Paari aasta tagune võrdlev uuring näitas, et Hollandi köetavates kasvuhoonetes sirgunud rooside keskkonnamõju (eelkõige CO2 emissioonide hulk) on Inglismaa lillelettidele jõudes kuus korda suurem, kui Keenia päikesevalguses kasvatatud õitel, mis toodi saareriiki lennukiga.

  • Tee sõbrale kingituseks annetus mõnele keskkonna- või heategevusorganisatsioonile. Eestimaa Looduse Fond kogub näiteks annetusi lendorava kaitseks; UNICEF aitab aga kogutud raha abil laste õigusi kaitsta.

  • Kui soovid kinkida ehteid, siis uuri enne ostmist müüjalt, kas ehete valmistamiseks kasutatud materjalid on kaevandatud ökoloogiliselt ja sotsiaalselt vastutustundlikul viisil. Lisaks võid mõelda ka puust ehete või taaskasutuse peale. Samuti võid oma üksikutest kõrvarõngastest ja katkistest kettidest ise midagi unikaalset meisterdada. Ja miks mitte kasutada ära ka mutreid, nagu see noor blogija.

  • Mine koos sõbra või kallimaga metsa suusatama või rabasse räätsamatkale – aktiivne tegevus lähendab inimesi. Kui aga krõbe ilm õue müttama ei kutsu, siis võib sammud seada näiteks botaanikaaeda. Kuigi roheliste taimede soojas hoidmine on talvel iseenesest küllaltki energiamahukas tegevus, annab veebruarikuine jalutuskäik palavas ja niiskes õhus nii mõnusa kontrasti, et mõte Egiptusesse lendamisest hajuks ka tavapärases poliitolukorras.

  • Valmista õhtusöök ise ja kasuta selleks kohalikke koostisaineid. Atmosfääri loomiseks süüta enda valmistatud küünlad. Sinu panus avaldab kindlasti muljet!

Need on vaid mõned ideed, kuidas saad selle romantilise päeva keskkonnasõbralikumaks muuta. Kindlasti ei tasu unustada, et midagi ilusat võib igal ajal sõprade või kallimaga koos teha. Selleks ei pea olema vaid üks päev aastas ja pool-kohustuslikus korras - kui täna on juba hilja härjal sarvist haarata, siis võib ju homme uuesti proovida.

 

Allikad:

Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas

How Valentine's Day Works

Green living tips