Terviseameti   järelevalve all oli 2014. aastal 1085 ühisveevärki kokku 1 110 975 püsitarbijaga.  Aasta lõpu seisuga sai ühisveevärgist vett 84,6% kõikidest elanikest, neist 97,44 protsendil juhtudest vastas edastatav joogivesi kõikidele kvaliteedinõuetele.

Joogiveeallikana kasutavad ühisveevärgid 62 protsendi ulatuses  põhjavett, 38 protsenti tarbijatest saavad joogivett pinnaveest. Pinnavett töödeldakse joogiveeks Tallinnas Ülemiste järvest ja Narvas, kus selleks kasutatakse Narva jõe vett.

Joogivee kvaliteedinõuded on jagatud kolme rühma:

Mikrobioloogiliste ja keemiliste näitajate piirsisalduse ületamine ohustab otseselt inimese tervist. Indikaatornäitajad mõjutavad vee organoleptilisi omadusi ja näitavad vee üldist saastatust. Indikaatornäitajate piirsisalduste ületamisel halvenevad tarbijate vee kasutamise tingimused ning elukvaliteet, kuid otsest ohtu tervisele ei ole.

2014. a ei olnud ühtegi ühisveevärki, kus mikrobioloogilised näitajad ei oleks pidevalt vastanud nõuetele. Üksikjuhtumeid esines, kuid pärast kohest meetmete rakendamist võetud kordusproovid näitasid, et veekvaliteet vastas kõikidele kehtestatud nõuetele. Veevõrgu kaudu levivaid haiguspuhanguid registreeriti Eestis viimati 1996.  aastal. 

Tervisele potentsiaalselt ohtlike keemiliste näitajate osas ei vastanud 2014. aastal nõuetele 16 veevärki. 14-l veevärgil tarbijate arvuga 1968 oli tegemist fluoriidide piirsisalduse ületamisega, viiel veevärgil tarbijate arvuga 1820 oli probleeme boori piirsisalduse ületamisega. Mõningatel juhtudel oli tegemist mõlema probleemi esinemisega samaaegselt.

Üldiselt on veevärkide olukord seoses keemiliste näitajatega Eestis stabiilselt paranenud, tänu kas pöördosmoosseadmete paigaldamisele, uute puurkaevude puurimisele või probleemsete veevärkide ühendamisele kvaliteetse veega veevärkidega.

Joogivee mittevastavus indikaatornäitajate osas oli enamasti seotud ülemäärase raua-, mangaani-, ammooniumi- ja kloriidisisaldusega, mis on loodusliku päritoluga. Raua kõrgenenud sisaldus joogivees on sageli tingitud torustike kehvast seisundist. Raua ja mangaani liigsus põhjustab tihti ka vee hägususe mittevastavust.

15,4 protsenti elanikest saavad oma igapäevase joogivee individuaalsetest salv- või puurkaevudest, mille korrasoleku ja veekvaliteedi eest vastutavad omanikud ise. Igal kaevuomanikul on soovi korral võimalus saata oma kaevuvesi analüüsimiseks terviseameti laborisse või pöörduda nõu ja abi saamiseks Terviseameti kohaliku talituse poole, kes juhendab teid proovivõtmisel.

Igal aastal soovitame kaevuomanikul uurida vee mikrobioloogilisi näitajaid, keemilisi näitajad kord kolme aasta jooksul. Soovituslikult võiks olla uuritavateks mikrobioloogilisteks näitajateks Escherichia coli ja Enterokokid.  

Keemilistest näitajatest aktiivses põllumajanduspiirkonnas nitrit, nitraadid ja pestitsiidid, lisaks naftasaadused ja fluoriidide esinemine. Indikaatornäitajatest soovitame uurida lasta ammooniumi, raua ja mangaani sisaldust kaevuvees. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta