Iga-aastane Viljelusvõistlus on nagu tipptasemel sport, kus võtavad kirglikult mõõtu need, kelle jaoks on südamelähedased uued viljelustehnoloogiad, sordid ja tooted. Tänavu toimus Viljelusvõistlus juba kahekümnendat korda.

Viljelusvõistlus on unikaalne taimekasvatuse parimate kogemuste vahetamise vorm, mille eesmärgiks on innustada põllumehi katsetama uusi lahendusi. Võistlusel panevad taimekasvatajad proovile oma oskuse planeerida põllumajandussisendite kasutamist ja põllutöid, aga ka julguse katsetada midagi uut, et jõuda veel tulemuslikumate taimekasvatusmeetodite, loodussõbralikumate võtete ja suuremate saakideni.

Parim tulukuse saaja

Swedbank on juba aastaid tunnustanud Viljelusvõistlusel parima tulukuse saajat. Reedel kuulutati välja 2024. aasta parimad ja tulukuse kategoorias saavutas esikoha Mark-Hubert Heil, kes teenis talinisuga hektari kohta 1054 eurot kasumit. Viljelusvõistluse viimasel kümnel aastal on talinisu jõudnud esikohale veel 2022. aastal, mil hektari tuluks saavutati rekordilised 2316 eurot. Sellele aitas kaasa nisu väga kõrge hind – 315 eurot tonni kohta.

Kuidas aga tulukust arvutatakse? Tulukuse arvutuste autor on Raivo Vettik (Maaelu Teadmuskeskuse Agrotehnoloogia valdkonna vanemteadur). Lihtsustatult leitakse see lahutades müügitulust tootmiskulud. Tootmiskulud koosnevad põlluraamatutes kirjeldatud sisendite (näiteks seeme, väetised, taimekaitsekemikaalid) kogustest ja sisendimüüjate hindadest hinnakirja järgi. Viimased võivad aga reaalsusest erineda, sest sisendhinnad sõltuvad ettevõtete kauplemisoskusest. Sisendhindadele lisatakse ka masinatöö kulud, mis on leitud põlluraamatutes kirjeldatud masinagregaatide tööde maksumuste alusel. Ka müügitulu juures pole arvesse võetud tegelikku hinda, mis võis müügihetkel kehtivast lähtudes varieeruda, vaid arvestatud on kokkuostjate hindadega fikseeritud ajahetkel.

2024 – saagikus on veidi paranenud

Kui heita pilk korraks ajalukku, siis kümnest aastast seitsmel on parima tulukuse auhinna koju toonud „rahakultuur“ taliraps. 2016. aastal oli tulemus kõige madalam, 913 eurot hektari kohta, ning 2021. aastal kõige kõrgem, 2289 eurot hektari kohta. Samas oli taliraps aga 2024. taimekasvatusaasta suurim kaotaja. Lisaks suurtele talvekahjustustele ei andnud hästi talvitunud põllud loodetud saake.

Taimekasvatuses ongi aastad väga erinevad. Viimase kümne aasta keskmisena on teravilja, kaunvilju ja õlikultuure saadud ligi 1,6 miljonit tonni. Madalaim tulemus, 1,1 miljonit tonni, oli 2018. aastal põua tõttu.

Lisaks ilmastikule mängivad suurt rolli sisendite ja saagi hind. 2022. aastal alanud sõja mõjul liikusid sisendite hinnad kiirelt üles, aga õnneks vastas samaga ka saagi hind. 2023. aasta teraviljasaak oli viimase kümne aasta keskmisest 8% väiksem ja viimase viie aasta keskmisest 17% väiksem. Kõrge hinnaga soetatud sisendid ja keskmisest väiksem saagikus viisid paljude teraviljakasvatajate finantsnäitajad miinusesse.

2024. aasta esialgne saagiinfo näitab, et saak on 7% suurem kui mullu ja ligikaudu võrdne viimase kümne aasta keskmise saagiga. Rapsi saak oli tavapärasest aga poole väiksem.

Edu tagab kalkuleerimine

Üks asi on tippsport, aga kuidas „keskmine sportlane“ ehk tavaline põllumees peaks toimetama? Kõige aluseks on teadlik kalkuleerimine. Viljakasvataja on tootmisettevõte, kes toodab vilja. Tulu saabub pärast pikka kulude perioodi ning kulusid juhtida on eluliselt oluline.

Toodangu müümiseks peaks kõigepealt välja arvutama toodangu maksumuse. Taimekasvatusettevõtte jaoks tähendab see eri kultuuride omahindade leidmist. Sisendeid ostes saab välja arvutada toodangu omahinna. Kui omahind leitud, saab teha ka järeldusi, millise müügihinna korral on tootmine majanduslikult jätkusuutlik. Kui potentsiaalne müügihind katab ära tehtud kulutused ja tagab ka kasumi, siis tasub fikseerida vastukaaluks osa saagi hinnast. Kui omahind on kõrgem kui võimalik müügihind, siis peaks vaatama, kas kõik tehtavad kulutused on põhjendatud. Pikaajalises vaates pole ju mõistlik tegeleda tootmisega, millele tuleb ise peale maksta.

Põllumajanduses on kõik muutumises – ilmastik, saagikus, sisendite ja toodangu hinnad. Edu tagab korralik kalkuleerimine!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta