Igavus, mis minuga Kauksi küla tanumal igal pool kaasas käis, pani mind kolama ümbruskonna metsades ja uitama väljadel, kus vaid iseennast nägin.
- Marek Vahula lood
- 7. september 2020
Nii, üksinda saingi igavuse suurusest alles õieti aimu. Mängida iseenda vabadusega oli omapärane tunne.
Ja vabadus, mis koos igavusega peaaegu alati kaasas käib, viis mind mitmeks aastaks eluareenilt ja mind loeti kadunud asjade hulka.
Väike elupeatus ühe kauge maja juures venis kolme aasta pikkuseks. Kui kõik huvitava - nähtu ja kuuldu kokku võtsin, sai sedagi kõike piisavalt vähe kokku.
Ometi nägin seal rebast, kellega viu oma mängu mängis. Rebane, kes jookseb ja viu, kes teda mõne meetri kõrgusel jälitab, oli üks vähestest sealt leitud lugudest.
Ja et lugusid vähe kokku sai, viiski jõulutorm mind lõpuks sealt minema. Ja üks rebase ja viulugu oli liiga väike lohutus, et tuule asemel mu pisarad pühkida.
Kauksi, 1996.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
