Kindlasti olete tähele pannud, et looduses jalutamine mõjub väga lõõgastavalt. Puhkab kogu keha, haistmismeel kaasa arvatud. Alles suuremast asulast välja saades on võimalik tajuda, kui erinev on õhk. Looduses olles ei pea meie nina tundma kõikvõimalikke  inimtegevusele omaseid lõhnasid, sellepärast me lõõgastust tunnemegi.

Lõhnastressi tekitavad liiklus, suitsetajad, kosmeetika, kodukemikaalid ning samuti lõhnastatud toidud ja joogid. Erinevate lõhnaainete lisamine on muutunud sedavõrd tavaliseks, et lõhnastama on hakatud isegi laste mähkmeid, hügieenisidemeid ja WC-paberit.

Järjest rohkem on meie ümber inimesi, kellele üks või teine lõhn tekitab allergiat või ärritust. Allergikud on eriti kurvas olukorras, sest nende hingamisteedele võib ärritavalt mõjuda ka looduses liikumine seal leiduva õietolmu tõttu.

Märkamatult on meie igapäevasesse ellu siginenud liiga palju lõhnasid. Hommikuti ärgates peseme ennast lõhnaseebiga, oma juukseid peseme lõhnava šampooniga, oma hambaid puhastame lõhnava hambapastaga, kasutame lõhnavaid deodorante ja parfüüme, peseme pesu, põrandat ja nõusid lõhnavate vahenditega, kasutame autodes lõhnakuuskesid, lõhnastame tualetti pärast kasutamist, kunstlikud lõhnad saadavad meid ka süües ja juues, kasutame isegi lõhnastatud kondoome jne.

Kindlasti olete teiegi kohanud mõnda inimest, kes on liiga ohtralt ennast lõhnastanud. Te ei taha sellise kaaslase seltskonnas olla, sest tema lõhn on liiga intensiivne ja see paneb teil pea valutama või tekitab muidu halva enesetunde. Allergikud ja väikesed lapsed hoiavad enamasti ülelõhnastajatest sootuks eemale.

Kahjuks ei pruugi inimene, kes on liiga tugevalt parfüümi kasutanud ise probleemi teadagi, sest tema liigset lõhna enam ei tunne.

Mitmel pool maailmas valmistab muret ka tõsiasi, et ettevõtted ei ole kohustatud deklareerima üksikuid lõhnakokteili koostisosi oma toodetes. Tänapäeval tuntakse üle 200 keemilise lõhnaaine. Sünteetilised lõhnastajad võivad esile kutsuda allergiat, nahaärritust, sügelust, peavalu, väsimust, nahadermatiiti ja pigmendilaike. Halvematel juhtudel võivad lõhnad olla mürgised või tekitada vähki.

Mida siis teha, et lõhnad nii palju ei ärritaks?

• Mõelge, kas teie WC-paber, salvrätid, kondoomid, sidemed, toit, joogid ja kosmeetika ikka peavad olema lõhnastatud. Võib-olla eelistate hoopis lõhnavabamat kodu?

• Uurige mõne lähema sõbra käest, ega teie ise liiga palju parfüümi ei kasuta.

• Boikoteerige sobimatuid firmasid ja näidake oma tarbijavõimu rahakotiga. Ostjale jääb alati õigus valida lõhnavaba toode. Kasutage seda õigust! Eelistage sünteetilistest lõhnadest vabasid tooteid ja hoidke te oma tervist!

• Andke endast teada! Saatke negatiivset tagasisidet firmadesse, mis kasutavad sünteetilisi lõhnastajaid või mille toodete lõhn mõjub teile ärritavalt.

• Kui olete ostnud kauba, mille lõhnakomponentide tooteinfo on ebapiisav, siis võtke telefonitoru ja helistage maaletoojale või valmistajale. Küsija suu pihta ei lööda! Paluge ettevõttel edaspidi kirjutada tooteinfo korrektsemalt.

• Kui mõne toote lõhn on teile põhjustanud tõsiseid tervisehädasid ja te ei leia pakendilt vajalikku infot, siis peaks teavitama ka tarbijakaitsega tegelevat asutust (www.tarbijakaitse.ee).

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta