Igal elusolendil, igal liigil ja hõimul on kuskil oma kodu. Eesti elustik on leidnud selle kaheteist tuhande aastaga ning paljudes paikades on meil ühed ja samad taimed ja loomad elanud ühtjärge mitu tuhat aastat. Eestis on enne 19. sajandit sissetoodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos aianduse ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tulemusel ületab taimede osas Eestis kasvavate võõrliikide arv pärismaiste liikide arvu praegu mitmekordselt.

Kõige rändavam liik planeedil Maa on inimene. Laevade, rongide ja autode liiklus on viimaste aastakümnetega mitmekordistunud. Oma pagasiga, kord meelega, kord kogemata, tassib inimene kaasa teisi elusolendeid, kes sedasi võõrale maale satuvad ja sinna maha jäävad. Tasakaalus looduslikud ökosüsteemid on enamasti juba sedavõrd "täis" hästikohanenud liike, et võõrail õnnestub harva sinna püsima jääda. Lihtsam on see aga kultiveeritud pinnasel – söötis põllul, lagedaks lükatud maal. Seal end kinnitanuna, või ka aedades, parkides ja põldudel kasvavatena, levivad "agressiivsemad" liigid edasi looduslikesse kooslustesse. Kui rändurliigiga pole kaasa tulnud tema arvukust tasakaalustavaid kaaslasliike, siis võib ta uues paigas osutuda kohalikele nuhtluseks: tõrjuda välja seal elanud pärismaised asukad ning vähendada koosluste mitmekesisust. Et invasiivsetel taimeliikidel on kohalikega võrreldes tavaliselt vähem neist toituvaid putukaid, nendega seotud seeni jne., siis on sel negatiivne toime kogu ökosüsteemi liigilisele mitmekesisusele. 

Viimasel paaril aastakümnel on vallandunud kiire (ja paiguti plahvatuslik) elusolendiliikide sissetung aladele, kus nad looduslikult pole elanud. See nähtus on saanud nimeks bioinvasioon, ning seda vaadeldakse ühena globaalprotsessidest ja –probleemidest. Varem põhiliselt mõnede lõunapoolkera maade (Uus-Meremaa, Austraalia) murest on nüüd saanud tõsine oht Põhja-Ameerikas ja Euroopas.

Võõrliikide loodusesse sattumist täielikult vältida pole võimalik, kuid kindlasti saab vähendada nende tahtlikku lahtipäästmist. Võõrliikide käsiraamat annab ülevaate, kuidas toimida ja millised liigid on Eestis kantud "Musta raamatusse".