Weroli tehase territooriumile rajatava koostootmisjaama elektriline võimsus saab olema 4,3 MW, soojusvõimsus 1,7 MW ning külmavõimsus 2,5 MW. Tehas kasutab ära kogu toodetud soojus-ja jahutusenergia, toodetud elekter läheb Eesti Energia võrku.

„Eesti Energia eesmärgiks on meie tootmisportfelli mitmekesistamine ning selles on oluline osa ka tõhusa soojuse ja elektrienergia koostootmise arendamisel nii Eestis kui teistes Balti riikides," sõnas Eesti Energia juhatuse liige, elektri ja soojuse tootmise juht Raine Pajo. Tema sõnul näeb elektritootja piisavalt potentsiaali väikeste koostootmisjaamade rajamiseks sobiliku soojuskoormusega väikeasulate ning ka tööstusettevõtete juurde.

Projekti käigus moderniseeritakse olemasolev Weroli katlamaja ning see saab olema osa uuest energiatootmiskompleksist. Investeeringu kogumaksumus Eesti Energia jaoks on veidi üle 5 miljoni euro.

Pajo sõnul on Weroli rapsiõli tehas stabiilse soojuskoormusega, mis muudab tehase koostootmisjaama asukohana majanduslikult atraktiivseks. "Rapsiõli tootmise protsess vajab lisaks soojusenergiale ka jahutusenergiat – koostootmisjaama koosseisus olev Baltimaades unikaalne absorberseade võimaldab tehasele ka külmaenergiat toota," lisas Pajo.

AS Werol Tehased on asutatud 1997. aastal ning rapsiõli tootmine käivitus 1999. aasta detsembris. 2011. aastal käivitub tehase laiendus, mis suurendab tehase soojustarbimist ligi kahekordselt. Weroli toodangust kaks kolmandikku on täna rapsikook ning kolmandik rapsiõli.

Esimese väikekoostootmisprojektina ostis Eesti Energia 2009. aastal Koplis BLRT territooriumil asuvad kaks maagaasil töötavat soojuse- ja elektri koostootmisseadet. Jaanuaris 2011 omandas Eesti Energia Lätis soojusettevõtte Enefit Power&Heat Valka, mis rajab aastaks 2012 Valka linna soojusega varustava uue biokütusel koostootmisjaama.