Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni globaalse kliima raport 2022 paneb fookuse peamistele kliima indikaatoritele – kasvuhoonegaasid, temperatuur, maailmamere veetaseme tõus, ookeanide soojus ja hapestumine, merejää ja liustikud. Samuti rõhutab kliimamuutuste ja ekstreemsete ilmaolude mõjusid.

•    Põud, üleujutused ja kuumalained mõjutavad suurt osa maailmast ja nendest tingitud kulud suurenevad.
•    Globaalne keskmine temperatuur on viimase kaheksa aasta jooksul olnud läbi aegade kõrgeim
•    Maailmamere tase ja ookeanide soojus on rekordkõrgustel – ja see trend jätkub mitmete sajandite jooksul
•    Antarktika jääkilbi ulatus on mõõtmisajaloo väikseim
•    Euroopa liustike sulamine purustab rekordeid

Genf, 21. aprill 2023 (WMO) - Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) iga-aastase raporti kohaselt jätkas kliimamuutus oma edasikulgu mäetippudest kuni ookeanipõhjani ka 2022. aastal. Põuad, üleujutused ja kuumalained puudutasid kogukondi igal kontinendil ja läksid maksma miljardeid dollareid.  Antarktika merejää taandus mõõteajaloo kõige väiksema ulatuseni ja mõnede Euroopa liustike sulamine oli pretsedenditu.
Globaalse kliima raport 2022 näitab, milliseid kogu planeeti hõlmavaid muutusi maismaal, maailmameres ja atmosfääris on põhjustanud soojust talletavad kasvuhoonegaasid. Ülemaailmset temperatuuri silmas pidades olid aastad 2015-2022 mõõtmisrea kaheksa kõige soojemat aastat ja seda ilmastikunähtuse La Niña viimased kolm aastat väldanud jahutavast mõjust hoolimata. Liustike sulamine ja maailmamere tõus – mis saavutas jällegi rekordilise taseme 2022. aastal – jätkub veel tuhandeid aastaid.

„Samal ajal kui kasvuhoonegaaside emissioon jätkab kasvamist ja kliima muutumist, avaldavad äärmuslikud ilma- ja kliimasündmused ülemaailmsele rahvastikule jätkuvalt ränka mõju. Näiteks 2022. aastal tabasid rekordilised vihmasajud Pakistanis, jätkuv põud Ida-Aafrikas ja rekordilised kuumalained Hiinas ja Euroopas kümneid miljoneid inimesi, halvendasid toidujulgeolekut, suurendasid massilist migratsiooni ja läksid kahjudena maksma miljardeid dollareid,“ ütles WMO peasekretär professor Petteri Taalas.

„Sellele vaatamata on koostöö ÜRO agentuuride vahel osutunud väga tõhusaks äärmuslikele ilma- ja kliimasündmustele reageerimisel, eelkõige viimastega seotud suremuse ja majanduskahjude vähendamisel. ÜRO varajaste hoiatuste initsiatiiv püüab ületada lünki oma teenustes, et kindlustada varajaste hoiatuste kättesaadavus igale inimesele maailmas. Hetkel puuduvad umbes sajal riigil adekvaatsed ilmateenused. Selle ambitsioonika ülesande elluviimine eeldab seirevõrkude täiustamist, investeeringuid varajasse hoiatusse,  hüdroloogia- ja kliimateenuste võimalusi,“ ütles ta.

WMO raport sisaldab interaktiivset kaarti, mis annab poliitikakujundajatele informatsiooni kliimamuutuste indikaatorite hetkeolukorrast ja näitab ühtlasi, et täiustatud  tehnoloogia muudab taastuvenergiaallikatele ülemineku odavamaks ja kättesaadavamaks kui eales varem.
Lisaks kliimaindikaatoritele keskendub raport tagajärgedele.  Kasvavat alatoitumust on võimendanud hüdrometeoroloogiliste hädaolukordade ja COVID-19 koosmõjud nagu ka pikaleveninud konfliktid ja vägivald.

Raporti kohaselt on läbi terve aasta kliimaga ja ilmaga seotud hädaolukordi põhjustanud sündmused toonud kaasa rahvastiku ümberasumise ja muutnud elutingimusi viletsamaks paljudel inimestel neist 95 miljonist, kes olid juba aasta alguses ümber asunud.

Raport võtab fookusesse ka ökosüsteemid ja keskkonna ja näitab, kuidas kliimamuutus mõjutab igal aastal korduvaid sündmusi nagu puude õitsemine ja lindude ränne.

WMO kliimaraport anti välja vahetult enne Maa päeva 2023. Selle põhileiud kinnitavad ÜRO peasekretäri António Guterresi sõnumit Maa päeva puhul.

„Meil on vahendid, teadmised ja lahendused. Kuid meil tuleb kiirustada. Meil on tarvis tõsta oma kliimategevuse tempot sügavamale minevate, kiiremate heitekärbetega, et globaalse õhutemperatuuri tõus piirduks 1,5 Celsiuse kraadiga. Meil läheb vaja ka tohutult ulatuslikke investeeringuid kohanemiseks ja vastupidavuse tõstmiseks, eeskätt kõige haavatavamate riikide ja kogukondade jaoks, kes on selle kriisi põhjustamises kõige vähem süüdi,“ ütles hr Guterres.

WMO raport järgneb Euroopa kliima seisundit käsitlevale raportile, mille andis välja Euroopa Liidu Copernicus Climate Change Service. See täiendab Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC)  kuuendat raportit, mis hõlmab andmeid kuni aastani 2020.

Raportisse panustavad kümned eksperdid, muuhulgas rahvuslikud meteoroloogia- ja hüdroloogiateenistused (NMHS) ja keskused, mis tegelevad globaalsete andmete ja analüüsidega, nagu ka regionaalsed kliimakeskused, World Climate Reasearch Programme (WCRP),  Global Atmosphere Watch (GAW), Global Cryosphere Watch ja Copernicus Climate Change Service, mida juhib ECMWF.

Põhisõnumid

Kliima indikaatorid

2022. aastal oli globaalne keskmine õhutemperatuur 1,15 [1,02-1,28] °C kõrgem perioodi 1850-1900 keskmisest. Aastad 2015 kuni 2022 olid instrumentaalmõõtmiste ajaloo kaheksa kõige soojemat aastat andmereas, mis ulatub aastasse 1850. 2022. aasta oli mõõtmisajaloo viies või kuues kõige soojem aasta, hoolimata ilmastikunähtuse La Niña jätkumisest kolme järjestikuse aasta vältel, mida on viimase 50 aasta sees juhtunud üksnes kolm korda.

Kolme põhilise kasvuhoonegaasi – süsihappegaasi, metaani ja dilämmastikoksiidi – kontsentratsioonid atmosfääris olid tõusnud rekordilisele kõrgusele 2021. aastaks, mille kohta on olemas kõige hiljutisemad ülemaailmsed konsolideeritud andmed (1984-2021). Metaani kontsentratsiooni tõus 2020. ja 2021. aasta vahel oli mõõtmisajaloo kõrgeim. Jooksvad andmed spetsiifilistest piirkondadest näitavad, et kolme kasvuhoonegaasi osakaal jätkas kasvu ka 2022. aastal.

Pikaajalise andmereaga liustike paksus muutus 2021. aasta oktoobri ja 2022. aasta oktoobri vahel keskmiselt -1,3 meetrit. See kahanemine on palju suurem kui viimase aastakümne keskmine. Kümnest kõige negatiivsema massibilansiga aastast andmereas (1950-2022) kuus esinesid pärast 2015. aastat. 1970. aastast on paksus vähenenud kumulatiivselt peaaegu 30 meetrit.

Euroopa Alpides toimus rekordiline liustike sulamine ühenduses vähese talvise lumikattega, tolmuga Sahara kõrbest märtsis 2022 ja kuumalainetega mai ja varase septembri vahel.

Šveitsis kadus 2021. ja 2022. aasta vahel 6% liustike mahust – ja kolmandik 2001. ja 2022. aasta vahel. Esimest korda ajaloos suvisest sulamisperioodist lund järgi ei jäänud, seda isegi kõige kõrgemates mõõtmispunktides, ja seega ei toimunud ka uue jää akumuleerumist. Šveitsi meteosond mõõtis 25. juulil 5184 m kõrgusel 0 ⁰C, kõrgemal kui kogu 69-aastase mõõtmisajaloo vältel ja üksnes teine kord, mil null-kraadi piir on ületanud 5000 m. Mont Blanci tipust teatati uutest temperatuurirekorditest.

Mõõtmised Aasia kõrgmäestikes, Põhja-Ameerika lääneosas, Lõuna-Ameerikas ja Arktika piirkondades paljastavad samuti mahukaid liustike kahanemisi. Esines ka massi kasvamist Islandil ja Põhja-Norras, mille põhjustasid keskmisest kõrgemad sademed ja suhteliselt jahe suvi.
IPCC kohaselt on liustikud kaotanud perioodil 1993-2019 enam kui 6000 gigatonni jääd. See täidaks vee ekvivalendina 75 Lac Lemani (tuntud ka kui Genfi järv) suurust järve. Viimane on suurim järv Lääne-Euroopas.

Gröönimaa jääkilbi massibilanss oli negatiivne 26. aastat järjest.

Merejää Antarktikas kahanes 25. veebruaril 2022 1,92 miljoni ruutkilomeetrini, mis on väikseim ulatus ajaloos ja peaaegu 1 miljon ruutkilomeetrit madalam kui pikaajaline (1991-2020) keskmine. Ülejäänud aastal püsis see keskmisest väiksema ulatusega, olles väike juunis ja juulis.
Arktika merejää ulatus jagas septembris, suvise sulamisperioodi lõpus, satelliidiandmete põhjal kuumiinimumi poolest 11. kohta.
Maailmamere keskmine tase (GSML) jätkas 2022. aastal tõusu, saavutades satelliitaltimeetria andmetel (1993-2022) uue rekordi. Ülemaailmse meretaseme keskmise tõusmise kiirus on kahekordistunud, kui võrrelda esimest aastakümmet, mille kohta on olemas satelliidiandmed (1993-2002, 2,27 mm aastas), ja viimast (2013-2022, 4,62 mm aastas).

2005-2019 aasta mandrijää sulamine Gröönimaal ja Antarktises panustas maailmamere kerkimisse 36% ja ookeani soojenemine 55% (soojuspaisumise läbi). Variatsioonid mageveekogudes panustasid vähem kui 10%.

Maailmamere hapestumine: CO₂ reageerib mereveega, mille tulemuseks on pH langemine, mida kutsutakse „maailmamere hapestumiseks“. Maailmamere hapestumine ohustab organisme ja ökosüsteemi. IPCC kuues raport järeldas, et „võib väga kõrge usaldusväärsusega öelda, et avamere pinna pH tase on käesoleval ajal madalam kui see on olnud vähemalt 26 [tuhat aastat] ja praegune pH muutumise kiirus on vähemalt sellest ajast saati pretsedenditu.“

Sotsiaalmajanduslikud ja keskkonna mõjud

Põud haaras Ida-Aafrika. Sademeid on olnud keskmisest vähem viiel järjestikusel vihmaperioodil, pikim selline periood 40 aasta jooksul. 2023. aasta jaanuaris oletati, et üle 20 miljoni inimese on põua ja teiste mõjude tõttu silmitsi toidukriisiga terves regioonis.
Rekordiline vihmasadu juulis ja augustis põhjustas ulatusliku üleujutuse Pakistanis. Registreeriti üle 1700 surmajuhtumi ning mõjutatud inimesi oli 33 miljonit, peaaegu 8 miljonit inimest asustati ümber. Majanduslik kahju hinnati 30 miljardi USA dollarini. Juuli ja august olid Pakistanis ajaloo märjemad, vastavalt 181 ja 243% pikaajalisest keskmisest.

Rekordilised kuumalained mõjutasid suvel Euroopat. Mõnes piirkonnas kaasnesid ekstreemse kuumaga erakordselt kuivad tingimused. Kuumalainega kaasnenud liigsuremus hinnati 15 000 inimesele Hispaanias, Saksamaal, Suurbritannias, Prantsusmaal ja Portugalis.
Hiinas oli kõige ulatuslikum ja kauakestvaim kuumalaine alates mõõtmiste algusest, kestes juuni keskpaigast augusti lõpuni ning tuues kaasa ajaloo kuumima suve. See oli kuivuselt ajaloo teine suvi.

Toidujulgeolek: 2021. aastast alates on 2,3 miljardit inimest silmitsi vähenenud toidujulgeolekuga, neist 924 miljonit inimest on kokku puutunud ränga toidujulgeolekuga. Prognooside järgi on hinnatud, et 767,9 miljonit inimest ehk 9,8% maailma rahvastikust puutub kokku alatoitumisega 2021. aastal. Pooled neist inimestest elavad Aasias ja kolmandik Aafrikas.

Mussooniperioodile eelnenud kuumalained Indias ja Pakistanis tõid 2022. aastal kaasa saakide vähenemise. Koos viljaekspordi keelamise ja riisiekspordi piiramisega Indiast pärast Ukrainia konflikti puhkemist sattusid rahvusvahelistel toiduturgudel ohtu põhitoiduainete kättesaadavus ja nende pakkumise stabiilsus, kujutades endast ohtu riikidele, mis juba kannatasid põhitoiduainete puuduse all.

Ümberasustamine: Somaalias on 1,2 miljonit inimest aasta jooksul riigisiseselt ümberasustatud nälja ning põuast tingitud katastroofiliste mõjude tõttu kariloomadele. Neist 60 000 inimest suundus Etioopiasse ja Keeniasse. Samaaegselt oli Somaalia põuast mõjutatud aladel ka 35 000 põgenikku ja asüülitaotlejat. Etioopias registreeriti 512 000 inimese ümberpaiknemine.

Üleujutus Pakistanis mõjutas 33 miljonit inimest, nende hulgas 800 000 Afgaani põgenikku, kes asusid üleujutuste piirkonnas. Oktoobriks oli üleujutuste tõttu sisemiselt ümber paigutatud 8 miljonit inimest.

Keskkond: kliimamuutustel on olulised tagajärjed ökosüsteemile ja keskkonnale. Näiteks on hiljutised, Tiibeti platood ümbritsevate kõrgemate alade (kus asuvad suurimad lumevarud väljaspool Arktikat ja Antarktikat) hindamised näidanud, et globaalne soojenemine on põhjustanud parasvöötme laienemist.

Kliima muutumine mõjutab ka korduvaid loodusnähtusi nagu puude õitsemine või lindude ränne. Hiinas on kirsipuude õitsemist dokumenteeritud alates 801. aastast ja andmed näitavad, et õitsemine  on nihkunud varasemaks alates 19. sajandi lõpust nii kliima muutumise kui ka linnastumise tõttu. 2021. aastal olid puud täies õies 26. märtsil, mis on varaseim aeg enam kui 1200-aastases andmereas. 2022. aastal toimus õitsemine 1. aprillil.

Mitte kõik ökosüsteemi liigid ei reageeri samadele kliima mõjudele või samas ulatuses. Näiteks 117 Euroopa rändlindude liigi saabumine kevadel näitab viimase viiekümne aasta jooksul järjest suuremat nihet muude kevadiste sündmustega nagu puudele lehtede tekkimine või putukate lendamine, mis on lindude ellujäämiseks olulised. Taolised nihked on tõenäoliselt põhjustanud mõnede rändlindude populatsiooni vähenemist, eelkõige nendel liikidel, kes talvituvad Aafrikas Sahara kõrbest lõuna pool.

Vaata ka WMO koostatud kaardilugu avaneb uues vahekaardis

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta