Vaatamata loomakaitsjate pidevatele üleskutsetele ja kehtivale seadusele, mis ei luba loomi hulkuma lasta, hukkub tänavatel kahetsusväärselt palju lemmikloomi. Eesti Loomakaitse Selts (ELS) ja Varjupaikade MTÜ (VMTÜ) tuletavad taas loomaomanikele meelde, et nende kohus on seista hea oma lemmiku käpakäigu eest.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 2. mai 2020
- Foto: Pixabay, CC Public Domain
Loomakaitseseadusele kohaselt tuleb oma lemmiklooma hoida enda territooriumil ja väljaspool omaniku territooriumit üksi liikuv lemmik on hulkuv loom, kes tuleb toimetada varjupaika. Kahjuks paljud lemmikute pidajad eiravad seadust ning seavad ohtu oma lemmiklooma tervise ja elu.
Tänaval hukkunud lemmikloomade statistika on kurb. Varjupaikade MTÜ töötajad on pidanud sellel aastal avalikust ruumist toimetama oma varjupaikadesse juba 65 lemmiklooma, neist 59 kassi ja 6 koera. 2019. aastal korjas VMTÜ tänavatelt 200 hukkunut – 17 koera ja 183 kassi. Kuna omapäi lastakse kõndima sageli just kasse, siis seetõttu oli ka hukkunute hulgas neid kõige rohkem.
„Meie varjupaikadesse jõudnud hukkunud loomad on vaid murdosa autorataste alla jäänud loomadest, kuid ka see hulk on muljetavaldav. Omapäi ringi liikuvate koerte aeg on Eestis saanud mööda, nüüd võiks kassiomanikud samamoodi aru saada, et lemmiklooma koht ei ole tänaval,” kommenteeris Varjupaikade MTÜ üldjuht Triinu Priks.
Loomaomanikud põhjendavad oma lemmiku hulkuma laskmist mitmeti. Küll leitakse, et loomale ei piisa oma territooriumist ega omanikuga jalutamas käimisest ja arvatakse, et loomal on ohutunne ja tänu sellele lemmikuga midagi ei juhtu. Isegi kui loom nõuab enda hulkuma laskmist või ei püsi kodus territooriumil, siis on võimalik lemmik ümber õpetada või kasutada abivahendeid.
Väljaspool kodu ähvardavad looma mitmed ohud. Lisaks liiklusele ka pahatahtlikud inimesed ja erinevad tõved. Samuti võib loom sattuda teise kassi, koera või metslooma rünnaku ohvriks.
„Isegi kui loom on seni alati tervena koju tulnud, siis piisab vaid ühest õnnetust juhusest, et oma lemmikust ilma jääda. Loomadel võib olla ohutunne, kuid nende jaoks on nt auto liikumise kiirus ebaloogiline ja nad ei oska seda hinnata. Samuti ei suuda nad alati vältida pahatahtlikke inimesi või ohtlikke loomi,” lisas ELSi otsese abistamise juht Carol Liaks.
Eesti Loomakaitse Selts ja Varjupaikade MTÜ kutsuvad kõiki loomaomanikke andma oma panuse hukkunud lemmikloomade arvu vähendamiseks. Tegema ei pea muud, kui hoolitsema oma lemmiklooma eest ja hoidma teda koduterritooriumil. Hulkuvast lemmikloomast teavita kohalikku varjupaika või omavalitsust.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
