Oktoobrikuu on õiglase kaubanduse kuu. Bioneer.ee koostöös Fairtrade, Zuzu, ja MTÜ Mondo viivad sel puhul läbi õiglase kaubanduse teemalise kirjutamisvõistluse. Osalema on oodatud kõik koolinoored, keda huvitab teadlik tarbimine, keskkond ja globaalne jätkusuutlik areng. Meile on saabunud esimesed, teised ja kolmandad kaastööd. Täna avaldame Tamsalu Gümnaasiumis õppiva Daniel Kali loo: "Minu tarbimiskäitumise mõju meie planeedi tulevikule"

Tarbimiskäitumine on igal inimesel erinev, keegi on väga säästlik - proovib tühjaks suruda maksimumi piimapakendist, et iga milliliiter oleks väljas ja pakend võtaks nii vähe ruumi kui võimalik. Mõned on aga veidi lohakamad – nad ei joo enda jooki lõpuni või teevad ainult paar ampsu õunast ning  viskavad need kohe ära.

Leides ühepäevase aegunud toote, ei proovi nad mõelda kreatiivselt, et seda kuidagi ära kasutada, vaid neile on vastumeelne seda tarbida. Olenemata sellest, mis gruppi kuulutakse, ühel korral me kõik hakkame küsima üht ja sama: “Kuidas vähendada meie tarbimist? Kas on võimalik muuta meie tarbimiskäitumist paremaks?” Nendele küsimustele ei saa alati anda vastust, kuid saab tuua vihjed, millega selleni võib jõuda. Ma proovin seletada enda kogemust nendel teemadel. Minu arvates peaks iga inimene selle üle mõtlema.

Suhtumine toitu. Ma ei ole käinud  oma elu jooksul väga palju restoranides, sest et see on minu jaoks liiga kallis. Neil neljal korral, kui olen käinud, olen märganud, kuidas inimesed tavaliselt käituvad jäätmetega.

Olen märganud, et inimesed ei söö oma toitu lõpuni, vaid jätavad toidu lauale või viskavad hoopis prügisse. Need portsjonid, mis lõpetasid enda tee prügikonteinerites, polnud väikesed – neist saaks veel üks või isegi kaks inimest pärast kõhu täis. Nendel inimestel oli valik tellida vähem toitu, aga nad kõik (neli erinevat isikut vanuse, soo, asukoha järgi) arvan, et teadlikult ostsid nii palju. Nad raiskasid nii ressursse, mis võiksid minna kuskile mujale (näiteks mingi teine inimene saaks süüa), vaid ka enda raha, mille eest võiksid nad osta järgmisel korral süüa või midagi muud. 

Mida teha, et suhtuda toidusse paremini? Ideaalne oleks valmistada seda kodus, kus on täielik kontroll, mida, kuidas ja kui palju peaks midagi kasutama, et ei tekiks ülejääki. Isegi siis, kui tuleb, oleks võimalus seda kuidagi taaskasutada. Kõige tõhusam oleks mõelda realistlikult ja teada enda toiduvajadust, sest mitte keegi peale teie ei tea, kui palju saate just teie süüa. Kui külmkapis esineb aegunud toode - ärge visake seda kohe ja praegu ära, proovige mõelda sellele kasutusvõimalusi. Näiteks juba nädala aegunud kodujuust kõlbab samuti kohupiimakotleti (sõrniku) valmistamiseks, värske toorainega võrreldes maitsevad need sama moodi.

Suhtumine riietesse. Tänapäeval valitseb kiirmoe kultuur, kus nii noored kui ka täiskasvanud ostavad pigem seda, mis teised inimesed või mida pigem riidefirmad arvavad olevat trendikas. Selline suhtumine riietesse põhjustab seda, et igal aastal suureneb korralike riiete jõudmine prügikasti ning uute ostmine.

Kuidas olukorda parandada? Riiete taaskasutamine - see esineb sagedamini suurtes peredes, kus on olemas vähemalt üks noor ja üks täiskasvanud laps. Täiskasvanu riided lähevad tasapisi üle noorukile, seega pole perel vaja nii palju kulutada riiete ostuks. Sama võib proovida teha ka enda sõpradega või üldse võõraste inimestega - luua Messengeris gruppe, kirjutada, mida igaüks saaks pakkuda ja panna aeg, millal see vahetusüritus toimub ning kohal olles üksteisega esemeid vahetada.

Kui tekib soov teenida ka mõni euro, mitte anda kõike tasuta, siis on ka see teie õigus. Kasutatud riideid saab rahuliku südamega müüa poodidesse, mis tegelevad vanade asjade ostmise ja müümisega. Tean praegu ühte poeketti, mis sellega tegeleb. See on Uuskasutuskeskus. Olen sagedasti seal käinud nii müümas kui ostmas.

Mida  teha nende riietega, mis ei kõlba kuskile? Siin tuleb kolmas ja lühim punkt.

Asjadele uue elu andmine. Väga globaalne mõte,  igale asjale on võimalik leida uus kasutus. Tühja piimapakki on võimalik kasutada tomatite kasvatamiseks, banaanikoorest ja muudest jäätmetest saab valmistada komposti. Vana särgi, mida ei peaks ükski inimene kandma, võib ümber teha rätikuks, millega saab pühkida tolmu. Ainus piirang on inimese kreatiivsus.

Aja jooksul tekib juurde kogemusi ja oskust välja mõelda, kuidas midagi taaskasutada või ümber teha.

See ei ole kõik, mida ma saan teha, et säilitada meie planeedi tulevikku, aga olen kindel selles, et kui rohkem inimesi jälgiksid neid punkte, siis muutuks kõik stabiilsemaks ja etteaimatavamaks. Ka kool aitab meil erinevate tegevuste abil kujundada paremat, kokkuhoidlikumat ja säästvat tarbimiskultuuri.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta