Oktoobrikuu on õiglase kaubanduse kuu. Bioneer.ee koostöös Fairtrade, Zuzu, ja MTÜ Mondo viivad sel puhul läbi õiglase kaubanduse teemalise kirjutamisvõistluse. Osalema on oodatud kõik koolinoored, keda huvitab teadlik tarbimine, keskkond ja globaalne jätkusuutlik areng. Meile on saabunud esimesed, teised ja kolmandad kaastööd. Täna avaldame Tamsalu Gümnaasiumis õppiva Sten-Lenar Nirgi loo teemal: "Kuidas minu tarbimiskäitumine mõjub meie planeedi tulevikule?"

Arvestades, et inimesed suudavad üksinda suuri asju korda saata, siis kui kõik inimesed koos annaksid panuse oma planeedi heaks, siis oleks tulevik meie planeedil väga helge. Selleks, et sellise liikumisega alustada, tuleks tegelikult ikkagi iseenda tarbimiskäitumisele mõelda ning analüüsida, mida saaks paremini teha.

Võin ju arvata, et mis siis, kui mina olen lohakas oma tarbimiskäitumise koha pealt ning et teised, kes hoolivad sellest teemast, teevad minu ükskõiksuse tasa. Kahjuks nii lihtne see pole, sest vahel on raske vältida mõningate keemiliselt kangete puhastusvahendite ostmist ning kui need lõpuks maapinda satuvad, siis  ei mõju see ökosüsteemile hästi. Sellised ostud on vahest  ka täiesti automaatsed: inimesed ei mõtle korrakski, mis tagajärjed sellisel tegutsemisel võivad olla. 

Hetkeseisuga võin öelda, et minu tarbimiskäitumine ei ole tulevikule kõige positiivsema mõjuga, sest tarbin ikka aeg-ajalt mõttetuid asju, mis mõjuvad planeedile negatiivselt. Näiteks ei ole ma toiduga hoolikas - vahel juhtub, et ostan endale liiga palju toitu ja ei suuda seda ära süüa ning ühel hetkel läheb see lihtsalt pahaks, mis on tegelikult väga suur raiskamine, sest kindlasti oleks paar inimest minu ära visatud toidust kõhutäie saanud.

Viimasel ajal on keskkonna- ja kliimaprobleemide info jagamine meedias mõjutanud tarbijate ostuotsuseid ning see on mõnes mõttes pannud ka ettevõtted omavahel konkureerima suurima keskkonna- ja kliimasõbralikuma toote valmistamismeetodi saavutamiseni. Samuti olen ka mina hakanud peale selliste reklaamide nägemise mõtlema, kui suur mõju mul siiski meie planeedi tulevikule on ning kui lihtne on seda negatiivset mõju vähendada.

Üks väga hea lahendus oma tarbimiskäitumise optimeerimiseks on taaskasutamine. Üleüldiselt võiks katsuda asjadele enne nende ära viskamist uus elu sisse puhuda. Taaskasutamine on viimasel ajal väga populaarseks saanud, sest see on väga hea viis oma tarbimiskäitumise muutmiseks neutraalseks või isegi positiivseks. Taaskasutamise boonus on ka see,  et taaskasutada saab peaaegu kõike. Hetkel tean, et taaskasutatakse plastikpudeleid, riideid, pakendeid, tehnikat, rauda, toitu ja muudki.  

Seda nimekirja võib jäädagi täiendama. Neid asju, mida ei saa millegi jaoks taaskasutada või kellelegi teisele anda, on väga vähe. Olen uskumusel, et taaskasutamisele mõjub negatiivselt asjaolu, et jäätmejaamad on mitmetes kohtades tasulised ning see ei motiveeri inimesi oma vanu asju sinna viima. Arvan, et just sellepärast on osa inimesi läinud oma kasutatud asju metsa alla viskama. Kui kellestki jäävad jäätmed järele, siis mets peaks olema viimane koht, kuhu need viia. Seda ei tohiks mingil juhul teha.

Oluline on ka kriitiliselt mõelda oma tarbimise peale transpordi osas. Kas otsustada ühistranspordi kasuks või hoopis soetada endale oma sõiduvahend? Kui soetada omaenda transpordivahend, siis kas see oleks isiklik jalgratas, rula, elektritõukeratas, sisepõlemismootoriga auto, elektriauto või hoopiski eralennuk? Tihtipeale sõltub see valik inimese rahalistest vahenditest, kuid olulist rolli mängib ka inimese soov mugavalt ja kiirelt sihtkohta jõuda. Valides omale transpordivahendit, tuleb valida kahe asja vahel: kiirus ja mugavus või keskkonnasäästlikkus.

Enamik inimesi on aga isekad ning eelistavad kiirust ja mugavust meie planeedi tulevikule. Vastuväiteks võivad osad siia öelda, et tegelikult on võimalik saada endale hea, kiire, mugav ja ilus transpordivahend, näiteks elektriauto ning samal ajal säästa keskkonda. Elektriautod on tegelikult positiivsed, kuid tihtipeale ei soovi inimesed endale tunnistada, et üle poole maailmas toodetud elektrist on toodetud fossiilsetest kütustest (umbes 64.5%, aastal 2017). Mina isiklikult näiteks eelistan üle kõige ühistransporti, sest see on Eestis väga keskkonnasõbralik ning ühte masinasse mahub korraga palju rahvast. Ma pole kunagi aru saanud inimestest, kes elavad suurtes linnades ning otsustavad linnas liigelda autoga, kui bussiga jõuaks sihtkohta sama efektiivselt ja kiirelt. 

Loodetavasti saavad kõik inimesed varsti teada, milline nende tarbimiskäitumine on ning mis mõju sellel on meie tulevikule. Kõige suurem oht praegusel ajal on, et inimesed lihtsalt ei taipa, kui oluline on isegi väikese riigi, näiteks Eesti, tarbimiskäitumine. Õnneks õpetatakse koolides selliseid asju ning olen selle üle väga tänulik.
 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta