Viimasel oktoobrikuu täisnädalal leidis aset traditsiooniline Õiglase kaubanduse nädal. Sel puhul korraldas Bioneer koos MTÜ Mondoga oma lugejatele väikese viktoriini.
- Inimene, kogukond, ühiskond
- 8. november 2017
Viktoriinil osalemiseks tuli huvilisel kõigepealt minna MTÜ Mondo kodulehele aadressile kysimustik.fairtrade.ee/ ja mõelda läbi kõik neli küsimustikku.
Seejärel tuli teise sammuna avalda oma avamust. Pane see kirja kas Bioneeri Facebooki lehele õiglase kaubanduse nädala jutu kommentaaridesse või saada e-posti aadressile janek@bioneer.ee. Oma arvamusse võis lisada ka, kas ja milliseid õiglase kaubanduse märgisega tooteid on võimalik osta kodule lähemast kauplusest.
Kuna FBsse vastamisel on oht, et järgnevad inimesed hakkavad esimese esitaja vastust kopeerima, siis eelistasid inimesed vastata e-posti teel. Kuid parimaks vastajaks hindasime Tauri Türksoni, kes pälvib ka MTÜ Mondo poolt välja pandud auhinna, soojahoidva tassi ja šokolaadi.
Tema vastus kõlas nii:
"Olen täiesti päri, et arengumaade väiketootjate huvide eest peaks seisma (milleks ju ka Fairtrade kaubamärk ellu on kutsutud), tagades neile müüdava kauba eest õiglase hinna, säästliku tootmise ja nulltolerantsi lapstööjõule. Kaitseb see programm just nende riikide kodanikkke, kust tuleb meie toidulauale enamik söödavast.
Siiski tekib ehk mõte, et ka meil on ju ka selliseid inimesi, kes vajavad mingisugust toetust ja abi - miks me neid ei aita? Vastulausena võib muidugi väita, et meil on olemas inim- ja tööõigusi tagavad seadused.
Huvitava mõttena jäi küsimustikust meelde, et eestlased söövad väga palju banaani, olles lausa Euroopas esirinnas. Kusjuures, olen isegi Fairtrade banaane ostnud...
Kõik muud mõtted, teadmised olid mul juba varem olemas (isegi see, et Kärdla on õiglase kaubanduse linn)! :)
Kahju ainult, et poodides on tavatoodetel ja Fairtrade toodetel nii suur hinnaerinevus. Hind on paraku siiski see, mis enamiku tarbijate puhul ostueelistuse määrab. Peale selle on Fairtrade tooteid poevõrgustikes ikkagi üsna vähe saada (tõsi, see arv on aasta-aastalt kasvanud), sageli hoopis on suurem valik nn. mitte-supermarketites, vaid eraldi spetsiaalsetes toidupoodides (nt. Biomarket ja nüüdseks Eesti turult lahkunud Marks & Spencers). Ise aga eelistan vähemalt maitseained küll Fairtrade märgisega osta!"
Kristiina Mänd Mondost kommenteerib Tauri vastust:
"No tegelikult mitte ainult seadused, vaid terve rida organisatsioone, kes just sellega Eestis tegelevad. Mondol on teine eesmärk. Lisaks toodavad eestlased oma tarbimisharjumustega vaestust arenguriikide inimestele, mitte vastupidi. Ning õiglane kaubandus pole aitamine, vaid kaubandusviis.
Ei ole hinnaerinevust, kui osta sama kvaliteediga toodet. Kui valid odavamast odavama, siis loomulikult on. Ja see odavus ongi vale - nendel toodetel ongi ebaõiglane hind, see on kogu asja mõte.
Õiglane hind on kallim, ja me peame ümber õppima."
Tauri saab oma auhinna kätte MTÜ Mondost, Tallinn, Telliskivi 60a.
Kordame üle ka peamise teadmise:
Õiglase kaubanduse märgis seisab hea nende tegevuste eest:
1) miinimumhinna, õiglase tasu ja tootjate kogukonna arendamiseks mineva lisatasuga panustatakse arenguriikide talunike ja tootjate majanduslikku elujõulisusesse
2) toodetakse keskkonnasõbralikult ja säästlikult
3) keelatud on lapsi ekspluateeriv töö ja orjatöö, peetakse kinni töötajate inim- ja tööõigustest, ning tagatakse paremad töötingimused.
Tooteid ostes või kasutades teab 55% EL-i kodanikest üldiselt seda, millised on toodete kõige olulisemad keskkonnamõjud. Ka Eesti teadlikkus ja Fairtrade’i märgise tuntus kasvab: 2016.a teadis juba 18 % inimestest, millega on tegemist.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
