Üle poole ehk 59 protsenti Eesti elanikkonnast ei poolda metsloomade kasvatamist karusloomafarmides üksnes karusnaha saamise eesmärgil, selgus uuringufirma Saar Poll OÜ uuringust, mis valmis käesoleva aasta aprillis MTÜ Loomuse tellimusel. Metsloomade kasvatamist karusloomafarmides pooldab 35 protsenti elanikkonnast, kelle hulgas "kindlasti pooldajaid” on 6,5 protsenti. 

  • Maamajandus
  • 5. juuni 2014
  • https://pixabay.com/photos/mink-fur-taxidermy-hair-fluffy-247488/

Enamik Eesti inimesi (81 protsenti) leiab, et karusloomafarmide tegevus Eestis ei ole praegusel kujul õigustatud. Karusloomafarmide keelustamist Eestis toetab veerand elanikkonnast ning üle poole inimestest (55 protsenti) on seisukohal, et karusloomafarme ei ole vaja Eestis keelustada, kuid loomade elutingimustele seatud nõudeid tuleks karmistada. Vaid 12 protsenti elanikkonnast arvab, et karusloomafarmide tegevus peaks Eestis jätkuma praegusel kujul.

“Kui karusnahatoodete kasutamist seostatakse sageli naiste tarbimisvalikutega, siis huvitaval kombel näitab küsitlus, et metsloomade kasvatamist karusnaha saamise eesmärgil toetavad mõnevõrra rohkem hoopis meessoost vastajad, kellest 38 protsenti pooldab karusloomade kasvatamist, samas kui naissoost pooldajaid on 31 protsenti,” märkis uuringuraporti koostaja, MTÜ Loomuse liige ning Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi doktorant Kadri Aavik.

“Lisaks võiks välja tuua asjaolu, et selget seost sissetulekute suuruse ning karusloomakasvatuse pooldamise vahel ei esine. Teadupärast moodustab ju suur osa karusnahatööstusest kallis luksuskaup, mistõttu võib eeldada, et sissetulekute lõikes pooldavad metsloomade kasvatamist karusnahatoodete saamise eesmärgil enam jõukamad inimesed,” lisas Aavik.

Saar Poll OÜ juhi Andrus Saare hinnangul näitas uuring, et Eestimaa inimesed ei kipu kohe nõudma keelustamist, vaid esimese sammuna karusloomade elamistingimuste parandamist. “Väikeste sammude edenedes suudetakse maailma paremaks muuta. Käesolev uuring andis teada, millised hoiakud valitsevad Eestimaal täna. Selle teadmise pinnalt saab teadlikumalt edasi minna,” selgitas Saar.

Uuring põhineb 5.-22. märtsil 2014 uuringufirma Saar Poll OÜ poolt läbi viidud üleriigilise elanikkonnaküsitluse tulemustel, mille käigus küsitleti 1000 inimest vanuses 15-74 eluaastat. Uuring teostati heategevuslikus korras.