Eesti hobusekasvatajad on hädas hobuvõõraste inimestega, kes kutsuvad kõikvõimalikel juhtudel hobusepidajatele PRIA / Loomakaitse ametnikke külla. Sel puhul võtab Astra Oinus oma FB lehel sõna, mis on hobuste puhul loomulik ja mille nägemise puhul ei peaks (üle) reageerima.

 

Kui hobused on liiva- või mullakoplis, ei tähenda see seda, et neid näljas hoitakse. Tõenäoliselt on olemas kuiv hein või käiakse seda aeg-ajalt ette panemas. Miks mõningaid hobuseid sellistes tingimustes hoitakse? Üsna kindlalt on neil mõni terviseprobleem, mis nõuab dieeti. Kui lähete nüüd selliseid loomi “heast tahtest” toitma, siis võib see nii hobusele kui ka omanikule rohkem kahju, kui kasu teha. Kõige halvemal juhul ka looma surmaga lõppeda, hobustel on äärmiselt tundlik seedimine. Googeldage näiteks: laminiit, koolikud.

Hobused ON loodud saledateks loomadeks. Eestis on probleem sellega, et isegi spordis olevad suksud on sageli liiga paksud/ülesöödetud. Pole vaja kellelegi teada anda, kui hobune pole “ilus” ümar. Isegi kergelt paistvad roided on paljudel juhtudel veel täiesti normaalne (noorloomad jne). Taaskord googeldage ja õppige vahet tegema saledatel ning ohtlikult kõhnadel hobustel ennem, kui kaebama lähete.

Täitsa siruli olev hobune ei ole surnud. Kuigi nad magavad enamasti püsti, siis korralikult puhkamiseks (lihaste lõdvestamiseks) ja REM-une saavutamiseks peavad nad pikali viskama vähemalt 20-30 minutiks ööpäevas. Kui tekib kahtlus, kas hobune ikka elus on, siis vaadake saba ja kõrvu - ta siiski aeg-ajalt liigutab neid.

Ja kuigi praegu on suvi, siis paljudel hobustel pole jahedamal perioodil tekki peale/talli minna vaja. Nad taluvad külma paremini kui sooja ning näiteks praegusel ajal eelistavad vihma käes rahulikult süüa kui varju alla minna. Hobused ei ole inimesed. Talvekarv alustab neil tasapisi kasvamist juba siis, kui päevad taas lühememaks hakkavad minema ja see ongi loodud iga ilma jaoks. Erandiks tõud, kes on aretatud soojemas kliimas või sealt Eestisse toodud. Inimesed kipuvad unustama, et hobused elasid ja elavad endiselt ka vabas looduses - ilma tekkideta ja tallita.

Ka karjamaal olevatele hobustele ei tohi mitte kunagi ilma omaniku loata midagi anda! Kui nii tungiv soov on, minge küsige kõigepealt või kui ühtegi hoonet läheduses ei ole, unustage see mõte ära. Nagu juba mainisin, hobuste seedesüsteem on väga tundlik ja võite enese teadmata loomale ebamugavusi/valusid põhjustada (näiteks pole neil võimalik oksendada). Igasugused inimeste maiustused (krõpsud jne), toiduülejäägid, käärivad-hallitavad-mädanevad asjad hobustele ei sobi!

Ja veel - ärge minge ise ega tõstke oma lapsi koplitesse! Kõik hobused ei ole eranditult sõbralikud või muutuvad tigedateks eriti just siis, kui midagi söödavat jagatakse. Vahet pole, kas on tegemist suurema isendiga või “nunnu” poni/varsaga. Hobuse jalalöök võib olla surmav ja pooletonnise looma hammustus/pikali tõukamine/peale astumine tekitada tõsiseid vigastusi.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta