Sel nädalal alustas Arengukoostöö Ümarlaud pea kuu aega kestva teavituskampaaniaga. See annab ülevaate ÜRO säästva arengu eesmärkidest, mille poole ka Eesti järgmise 14 aasta jooksul püüdleb.

Arengukoostöö Ümarlaua juht Sigrid Solnik: “ÜRO säästva arengu eesmärgid loovad raamistiku tegevustele, mis vähendavad maailmas vaesust ja ebavõrdsust, tõstavad haridustaset, parandavad tervist ja hoiavad keskkonda. Need probleemid on kõige sügavamad arenguriikides, ent ÜRO eesmärke peavad täitma kõik riigid, ka Eesti. Aastaks 2030 peame kaotama äärmusliku vaesuse Eestis, ent aitama ka nõrgematel riikidel jõuda sama eesmärgini.”

Kui räägitakse vaesuse vähendamisest arengumaades, on sageli inimeste esimene küsimus, et miks tegeletakse abistamisega kusagil mujal kui koduski on küllalt hädasolijaid? Tegelikult üks ei välista teist. Eestlaste heaolu kasvatamisega tegeletakse samuti, ent vaesusel on mitu nägu. Meie keskmine elatustase on õnneks juba nii hea, et saame nõu ja jõuga toetada endast kehvemal järjel olijaid, nagu toetati meid iseseisvuse alguses. Töö arenguriikidega ei tee Eesti vaeseid vaesemaks ega võta kohalikelt muredelt tähelepanu ära.

“Väga suured probleemid on sageli hirmutavad. Leitakse, et kui täielik nälja kaotamine maailmast ei ole 100% ulatuses võimalik, ei ole mõtet sellist eesmärki üldse seadagi. Jah, need on keerulised probleemid, mida on raske lahendada. Näiteks, Eestis on suured murekohad HIV levik, narkomaania ja koduvägivald. Tegeleme kõikide nende probleemidega, kuid me ei saa kunagi riigiks, kus pole ühtegi narkomaani, HIV positiivset või koduvägivallatsejat,” selgitas Solnik.

ÜRO kestliku arengu eesmärgid on mõeldud peamiste globaalprobleemidega tegelemiseks kogu maailmas. Selleks saab igaüks midagi ära teha, muutuse loojad ei saa olla vaid riik või vabaühendused.

Kõigi ÜRO säästva arengu eesmärkide kohta saab lugeda siit.

Teavituskampaania Facebookis.

Teavitust rahastab Euroopa Komisjon.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta