Elame maailmas, kus kriis järgneb kriisile: kliimamuutus, looduse saastumine ja häving, kasvav majanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus ning julgeolekuohud täidavad iga päev uudisvoogu ja tekitavad ärevust. Kasvav hulk teadustöid kinnitab, et sama intensiivsel kursil jätkamine, seades majanduskasvu ainuõigeks prioriteediks, toob tõenäoliselt kaasa rohkem pöördumatut kahju kui kasu — nii Eestis kui ka mujal maailmas. Rohepööre, mida on peetud parimaks võimaluseks probleeme leevendada, kaotab hoogu ja poolehoidu. Samal ajal valitseb kõrvulukustav vaikus alternatiivsete lahenduste osas juhuks, kui praegused plaanid läbi kukuvad.

Sellel foonil on Eestis tekkinud kodanikualgatused Tasaarengu Eesti ja Biotoopia, mis ühendavad inimesi, kes soovivad ausalt ja teaduspõhiselt rääkida olukorra tõsidusest ning leida jätkusuutliku tee tulevikku. Esmakordselt tuuakse Eestisse Beyond Growth konverentside sari, mille kohalik väljund on “Elu kasvujärgses Eestis”. Aegviidu - Nelijärvel toimuval ja veebi kaudu jälgitaval üritusel arutletakse, millised on süsteemsed lahendused majanduskasvu järgse ajastuga kohanemiseks nii, et täisväärtuslik elu oleks tagatud võimalikult paljudele. Eesmärk on tuua ebamugavad, kuid eluliselt vajalikud teemad avalikku arutellu ning leida teaduspõhised uued ja kasutada ka juba toimivaid lahendusi, mis aitaks Eestil toime tulla suurte muutuste ajastul.

Konverentsi peaesineja on tasaarengu tippteadlane Giorgos Kallis, kes kommenteerib:

„Rasked ajad on niikuinii ees, ja seda teavad kõik. Tasaareng on ettepanek muuta need ajad vähem raskeks. Selleks on vaja kooskõlastatud ja vastastikku seotud muutusi eri tasanditel – isiklikust kogukondliku ja munitsipaal- ning riiklikuni.”

Kallise ettekanne ja sellele järgnev arutelu toovad rahvusvahelised teadmised Eesti tasandile. Nelijärvele koguneb 40 esinejat kolmest ülikoolist ja 20 erinevast organisatsioonist Eestist ja mujalt.

Ürituse üks korraldaja Maiko Mathiesen rõhutab, et kvantitatiivse kasvu (rohkem raha, suurem auto, suurem maja) asemel võiks inimestele rõõmu tuua kvalitatiivne kasv.

“Rohkem aega perele, võime märgata väikeseid rõõme, parem tervis. Inimese isekus on praeguse süsteemi vili. Töötagem juba täna vähem; neljapäevane töönädal on peagi uus normaalsus,“ täpsustas Mathiesen.

Mereökoloog ja konverentsi korraldaja Mariliis Kõuts tõdeb, et majanduskasv on nagu suur roosa elevant toas, keda miskipärast märgata ei taheta.

“Olgu see ‘business as usual’ või ‘jätkusuutlik’, probleem on ikka sama: piiramatu kasv piiratud süsteemis. Jutt keskkonnasõbralikust majanduskasvust, mis võimaldab sisuliselt samamoodi tootes ja tarbides jätkata, on müüt," lisab Kõuts.

Delfi kannab üle mõlema päeva avasessioonid ning lõpuvestluse, kus võetakse teemapüstitused kokku ja arutletakse Eesti kasvujärgse tuleviku võimaluste üle. Lisaks peaesinejale astuvad üles Maia-Liisa Anton (ELF), Margit Keller (TÜ), Erkki Karo (TalTech), Aet Annist (TÜ), Tadeaš Zdarsky (Na Zemi, CZ), Maarjo Mändmaa (Sotsiaalministeerium), Mikk Vainik (Rohetiiger), Madis Vasser (TÜ ja Tasaarengu Eesti MTÜ) ja Eili Lepik (Kliimaministeerium). Kohalolijatele on avatud ka kultuuriala, kus saab tutvuda Helen Tago, Jane Remmi, Marta Konovalova, Kaija Kesa ja Taavi Tulevi loominguga. 2.oktoobri õhtul toimub ka ühine regilaulmine koos Helena Treiga ning värskelt ilmunud dokumentaalfilmi  “The Cost of Growth” linastus

Lisainfo

Sarnased artiklid