Riigikantselei eestvedamisel toimub novembrikuus „Eesti 2035“ Arvamusrännak, mille raames peetavaid arutelusid plaanitakse juba kümnes maakonnas, kuid arutelude kirjapanek alles kogub hoogu. Esmaspäevase seisuga on end arutelu vedajana kirja pannud ligi 40 arutelujuhti, seejuures edestab arutelukaardil aktiivsusega teisi maakondi Tartumaa, järgnevad Harjumaa, Võrumaa ja Põlvamaa. Arutelusid võib juhtida igaüks – loe lähemalt Arvamusrännaku ja osalemise kohta www.arvamusrannak.ee

Arvamusrännaku raames korraldatavate aruteludega kogutakse Eesti elanikelt ideid ja ettepanekuid riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava täiendamiseks. Arvamusrännaku arutelujuhiks võib hakata iga täiskasvanu ning arutelude juhtimist hõlbustavad eelnevad koolitused, millest esimene leiab aset juba 18. oktoobril veebikoolitusena. Arutelujuhtidele on abiks lisaks välja pakutud 12 teemale ja toetavale juhendmaterjalile ka väike töövahendite pakett, mis jõuab temani postiga ning aitab arutelu ladusamalt korraldada ja hoida arutelugrupis inspireerivat meeleolu.

Riigikantselei strateegiadirektori asetäitja ja „Eesti 2035“ eestvedaja Eili Lepiku sõnul on esmaspäevase seisuga kirja pandud juba ligi 40 arutelu Eestimaa erinevais paigus.

„Kõik need vabatahtlikud arutelujuhid, kes on end kirja pannud, väärivad tänu ja tunnustust, sest ainult sellisel moel – ühiselt ja koosloomes – saame strateegias seatud sihte ellu viia,“ rääkis Lepik. „Ootame juba põnevusega kõiki ideid ja ettepanekuid, mis aruteluteemade põhjal arutelugruppides välja pakutakse.“ 

Enim arutelusid on praeguse seisuga plaanitud Tartumaale (10 arutelu), järgnevad Harjumaa (7), Võrumaa (6), Põlvamaa (4), Pärnumaa (2), Viljandimaa (2), Saaremaa (2), Ida-Virumaa (2), Lääne-Virumaa (1) ja Valgamaa (1).
Just praegu on õige aeg teadvustada Arvamusrännaku toimumine novembris ning igaühe võimalused kaasa löömiseks arutelujuhina või arutelul osalejana. Arvamusrännaku ideekorje annab vahetu võimaluse kaasa rääkida riigi pikaajalise arengustrateegia tegevuskava uuendamises, et tuua inimeste jaoks kõige olulisemad teemad ja lahendusideed Eesti arengust otsustajate fookusesse.

Arvamusrännaku arutelujuhiks võib hakata igaüks, kellele läheb korda Eesti areng ning kes soovib neil teemadel inimesi arutlema kutsuda. Oktoobris korraldatakse Arvamusrännaku arutelujuhtidele koolitused, mille raames saavad kõik huvilised, kes soovivad novembris Arvamusrännaku arutelusid vedada, viia end kurssi arutelumetoodikaga ning lihvida oskusi arutelude sujuvaks juhtimiseks. Info Arvamusrännaku teemade, osalusvõimaluste ja koolituste kohta on kättesaadav kodulehel www.arvamusrannak.ee.

Arutelujuhtide koolitused toimuvad oktoobris nii kontaktkoolitustena kui ka veebikoolitustena. Kontaktkoolitused korraldatakse Tartus (25.10) ja Tallinnas (28.10) ning veebikoolitused algavad juba sel nädalal (18.10, 25.10, 26.10). Kontaktkoolitusel osalejad saavad ka vastava tunnistuse. Koolitajaks on Kasvulava meeskond (Mai Timmi ja Kadri Kangro).

Arvamusrännaku arutelude eesmärk on kutsuda novembrikuu jooksul inimesi igas Eestimaa paigas arutlema teemade üle, mille lahendamisele kaasa aitamisega saame üheskoos muuta Eesti elu paremaks. Aruteludega kogutakse erinevate elanikkonnagruppide ideid riigi arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava uuendamiseks. Aruteluteemad hõlmavad „Eesti 2035“ strateegia viite sihti ning jagunevad omakorda alateemadeks. Viis sihti on: inimene, ühiskond, elukeskkond, majandus, riigivalitsemine. Lõppvalikusse jäi kokku 12 alateemat ja üks vabateema, mille vahel saavad arutelujuhid koos osalejatega valida. Arutleda ja ideid pakkuda võib nii ühel kui ka mitmel teemal, mis tunduvad endale kõige olulisemad ja ka huvitavamad just ideekorje mõttes. Aruteluteemad on leitavad www.arvamusrannak.ee.

Arvamusrännak kuulub Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskavasse, kuhu koondatud tegevused aitavad suurendada koosloomelist ja teadmiste põhist poliitikakujundamist. Tegevuskava sisaldab algatusi, mis laiendavad riigi digilahenduste kõrval ka teisi avatud valitsemise teemavaldkondi, hõlmates nii avaliku sektori innovatsiooni ja katsetamiskultuuri toetamist kui ka andmepõhise otsustusprotsessi arendamist.

Sarnased artiklid