Need ei ole pelgalt meeleolukad lookesed. Tavaliste inimeste, näiteks küttide, talunike, mägilaste ja spordifanaatikute elutarkus on sageli avastamata teabeallikas, mis täiendab meie satelliidipilte ja uurimistöid. Pealegi räägivad need inimesed lihtsas keeles ja neid on kerge kuulata.

„Meie toit, peavari ja selline esmavajalik asi nagu puhas õhk sõltuvad Maa rikkalikust elust. Me oleme osake sellest mitmekesisusest ega saa selleta elada. Nendes lugudes vaatlevad tavalised inimesed, kuidas keskkonnamuutused mõjutavad peale floora ja fauna ka nende endi elatusvahendeid ja elustiili,” selgitas Euroopa Keskkonnaagentuuri tegevdirektor professor Jacqueline McGlade.

Kesksed teemad on bioloogiline mitmekesisus ja kliimamuutus. Seetõttu on need lood päevakorral terve 2010. aasta vältel, mille ÜRO on kuulutanud rahvusvaheliseks bioloogilise mitmekesisuse aastaks, ja eeskätt 22. mail, rahvusvahelisel bioloogilise mitmekesisuse päeval. Lisaks tähistatakse sel aastal Eesti looduskaitse 100. juubelit.

Keskkonnalugudes räägitakse, kuidas vesi Alpide mäetippudelt Viini tänavatele voolab. See aitab mõista, et kliimamuutus mõjutab mägede iidset veeringet ja selle tagajärjed puudutavad kümneid miljoneid eurooplasi. Saate lugeda ühe mägedes üles kasvanud matkajuhi kirjeldust sellest, kuidas kaljude struktuur temperatuuri tõustes muutub ja kuidas nende tardunud sisemus selle tagajärjel murenema hakkab.

Saate rohkem teada põhjapõtrade karjatamisest ääretutes Arktika avarustes, kus talved ei ole enam ühtlaselt külmad. Mõttes Egeuse mere äärde rännates kuulete, kuidas kohalikud, näiteks Saim Erol, kes on seal viimased 20 aastat kala püüdnud, toimunud muutusi kirjeldavad. Mida teha, kui tõmbad veest välja täiesti tundmatu kala? Kust see tulnud on? Kas sellel on mingit väärtust, kui mitte keegi ei taha seda osta?

Keskkonnalood „EKA signaalid 2010“ koostas Euroopa Keskkonnaagentuur, need on tõlgitud ka eesti keelde ja on saadaval veebiaadressil http://www.eea.europa.eu/et/eka-signaalid.