Selle loo tegevus toimus 2017. aastal. Sõitsin hommikul siis rongiga maale. Süvenesin ristsõnasse kohe, kui olin vagunis koha sisse võtnud ja ei jälginud ümbritsevat. Kogu mu tähelepanu oli ajakirjas kinni.

Enne Ülemiste jaama teadustas meeshääl rongi raadiost midagi reipalt. Minu kõrvadest läks teksti algus mööda. Kuulsin ainult selle lõppu, kus loodeti rahva mõistvale suhtumisele. Vaatasin ringi. Kõik muhelesid omaette. Rahunesin siis maha. Järelikult ei olnud midagi hullu. Asusin uuesti oma ristsõna kallale ja unustasin kuuldud teate sootuks.

Õhtul, kui tagasi sõitsin linna, korrati jälle enne Ülemistet seda teksti. Nüüd kuulsin ma selle otsast lõpuni ära. Sama meeshääl teatas rõõmsalt, et järgmises peatuses vahetatakse rongi talverehvid suverehvide vastu ja vabandati viivituse pärast ning loodeti reisijate mõistvale suhtumisele. Siis sain ma lõpuks aru, miks rahvas hommikul rongis muheles ja milles oli asi.

Tuli ka meelde, et täna on ju 1. aprill. Ise ma olekski selle päeva erilisuse unustanud ja ilusa päeva tähtsuse maha maganud. Nii armas Elronist. Vähemalt oskas oma reisijatel tuju tõsta. Tore kampaania oli jälle välja mõeldud. Jääb meelde.

Enam ei sõida ma nii tihti rongiga. Olen rohkem paikseks jäänud. Ei teagi enam, kas Elron teeb veel selliseid üllatusi rahvale. Võiks ju küll! See oli nii armas. Ka nende jõulukampaania oli ülimõnus. Oi, kuidas mulle meeldis see kunagine lehvitamise kampaania, millele jäigi järg tulemata. Kahju! Selline asi läks südamesse ja tean, et see meeldis paljudele.

Loe Bioneerist Pille blogi "Pillevna püüab päeva"!

Saa Pillega tuttavaks!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta