Seekord vaatleb Bioneer säästmist läbi energiasäästu prisma.

  1. Energiatarbimise vähendamine. Energiasääst ei ole ainult naftast, tuulest, veest ja teistest allikatest saadud elektrienergia säästmine. See on ka meie tarbeesemete tootmiseks, transpordiks ja turustamiseks kulunud energia kokkuhoid. Oluline on vähendada esmasest toorainest saadud tarbekaupade tootmist. Liiga palju inimesi tarbib tänapäeval liiga palju ressursse. Probleemiks ei olegi niivõrd rahvastiku hulk, kui just üksikisikute ökoloogiline jalajälg. Eurooplaste jalajälg on kordi suurem kui aafriklaste oma. Energiasääst ei tähenda alati drastilist muutust halvema elu poole. See tähendab ennekõike läbimõeldud tegutsemist.

  2. Jagamine. Meie kodudes on palju asju, mida me kasutame harva. Kui neid esemeid kaaslastega jagada, siis väheneb kordades uutele asjadele kulutatud energia hulk. Sageli kritiseeritakse jagamise juures transpordile kuluvat energiat. Lahenduseks on säästvama transpordi kasutamine.

  3. Energia mitmekesisus. Looduses toob mitmekesisus kasu. Samamoodi toob energiaallikate mitmekesisus kasu energiamajanduses. Mitmekesisuse mõiste hõlmab nii allikate suurust, asukohta kui ka energia saamise viise. Oluline on leida piirkondlikult sobivaim energiatootmise viis.

  4. Võrgustiku laiendamine. Energiatootmist on mõtet jagada nii, et eraisikud, piirkonnad ja ettevõtted toodaksid rohkem energiat ise. See tõstab väiksemate üksuste iseseisvust.

  5. Energia säilitamine. Järjest olulisemaks muutub energia säilitamine, sest enamus taastuvenergiast on vahelduv. Inseneridel on piisavalt teemasid, mille üle mõelda.

  6. Riigi poolne toetus. Inimesed, asutused ja kogukonnad investeerivad meelsamini taastuvenergiasse, kui neid riiklikul tasemel toetatakse. Riigil on kasulik soodustada energiatootmise erakätesse liikumist.

  7. Kohalikku majanduse toetamine läbi väiksemate energiatootjate. Mida rohkem on energiatootmise ahelas sõltumatuid lülisid, seda parem on. Väiksemad kohalikud energiatööstused annavad juurde uusi töökohti. Väiksem vahemaa energiatootja ja –tarbija vahel vähendab ka CO2 jalajälge.

  8. Vaadata üle kohalikud vajadused. Paljud piirkonnad, kus oleks võimalik energiat toota näiteks päikese, laine, vee või tuule abil, on endiselt juhtmeid mööda seotud suurte elektrijaamadega.

  9. „Roheliste“ töökohtade loomine. Muutused energiatootmises looksid palju uusi keskkonnasõbralikke töökohti. Oleks töökohad nii inseneridele, päikesepaneelide ja tuuleturbiinide paigaldajatele, renoveerijatele, tootmise arendajatele, vahendajatele kui ka teistele rohekraedele.

  10. Säästev transport. On vaja üle vaadata transpordiküsimused. Õigustatud on investeerimine jalakäijatele mõeldud teedesse, inimjõul liikuvasse transporti (nt jalgrattateede olukord) ja elektri abil liikuvatesse sõidukitesse (trollid, trammid, elektrirongid ja elektriautod).

Allikas: Treehugger.com