14. aprillil tähistatakse Eestis juba seitsmendat korda õuesõppe päeva. Just õuesõppe päeval on õige aeg korraks maha istuda ja mõelda, milline peaks olema kooli lõpetav noor? Kas lihtsalt rõõmustama kogutud tarkuse üle või peaksid noored olema enesekindlad, terved ja oskama suurt teadmistepagasit ka elus õigel ajal avada?  

Levinud on arusaam, et õuesõpe kujutab endast lihtsalt õues õppimist. Et pingid ja lauad seatakse üles lähedalolevale muruplatsile ja klassiruumi asemel on seinteks puud. Et kaasa võetakse tahvel ja kriit ning läbi viiakse tavaline koolitund.  

Õuesõpe ei ole nii lihtne. Õuesõpe on veel lihtsam.  

Õppimine meeltega 

Õuesõppeks ei ole tarvis tahvlit ja laudu. On vaja loovust, pealehakkamist ja pisut julgust. Õuesõpe on õppimine ehedas keskkonnas vahetu kogemise, isetegemise ja kogetu teistele vahendamise teel.  

Õuesõpe annab noortele võimaluse kasutada kõiki meeli. Kui klassiruumis on rakendatud peamiselt kuulmine ja nägemine, saab õues ära kasutada haistmist, kompimist ja maitsmist. See annab ka nendele noortele võimaluse õpitavat tajuda, kes tunnis kuulata ei jõua ja vajavad asjade mõistmiseks katsumist ja kogemist.  

Õuesõppel palju lisandväärtusi 

Väga oluliseks õppimise mitmekesistamise juures on noorte tervise parandamine. Õues liikumine aitab vähendada ülekaalulisust ja väsimust. Samuti suurendab õuesõpe huvi keskkonna vastu. Seostades kooliõpinguid pidevalt elukeskkonnaga, on lihtsam mõista ka seal toimuvaid protsesse. Mis tähtsus on puudel tänavate ääres? Milline füüsikaline seadus on oluline majade ehitamisel? Kas see on ka ehitusseadustikus sees? Kuidas pääseb elekter trolliliinidesse?  

Õuesõpe arendab loovust, nii õpilastes kui õpetajas. Oluline on kohandumine õues olevatele tingimustele ja ka koolitunni planeerimine, kaasates võimalikult palju olemasolevat ja õuest kättesaadavat.  

Õuesõppeks ei ole alati tarvis metsa ja loodust. Miks mitte kasutada ära linnakeskkonnas hooneid, teid, inimesi ja selgitada läbi nähtavate asjade erinevaid seoseid.  

Näiteid õuesõppeks on palju 

Sageli arvatakse, et õues saab õppida ainult loodusteadusi ja viia läbi kehalise kasvatuse tunde. Kuidas aga õppida näiteks eesti keelt? Miks mitte kirjeldada taimede omadusi, helisid, linnulaulu, luua luuletusi, laule või ammutada inspiratsiooni kirjandiks liivale kirjutamisest. Suurepärane võimalus sõnavara laiendamiseks! 

Õues on hea luua võrdlusi matemaatikas – kui palju on kuupmeeter vett, kruusa või õhku? Kui palju see kaaluda võiks? 

Istutades noortega taimi, saab jälgida nende kasvamist, nuusutada lilli, maitsta valminud porgandeid. Lisaks sellele mõista toitainete ja vee ringlemist keskkonnas.  

Võimalusi õpikute kuiva teksti mahlasemaks muutmiseks on palju. 

Miks mitte veeta päev õues? 

Õuesõppe mõiste võeti kasutusele 2003. aastal Mikk Sarve poolt.

Eestis tähistati esimest korda õuesõppe päeva 14. aprillil 2004.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta