Täna 20 aastaseks saav Eesti Vee-ettevõtete Liit arvutas välja, et viimase kahe kümnendiga on eestimaalased tarbinud miljard kuupmeetrit värsket joogivett. Iga päev tarbib keskmine eestimaalane 101 liitrit kraanivett.

„Viimase 20 aasta jooksul on eestimaalased tarbinud miljard kuupmeetrit värsket ja puhast joogivett,“ ütles Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) tegevdirektor Vahur Tarkmees. „See on väga suur kogus – kui võtta arvesse, et näiteks Ülemiste järves on keskeltläbi 24 miljonit kuupmeetrit vett, on piltlikult öeldes ära tarbitud ligemale 40 järvetäit puhast joogivett.“

Kogu seda üüratut kogust joogivett ei ole Vahur Tarkmehe sõnul siiski ära joodud, toidu tegemiseks ja joomiseks kulub keskmiselt vaid kuni 4% kogu tarbitavast joogiveest, suurem osa majapidamises tarbitavast veest kulub ära lihtsates igapäevategevustes – 27% WCs käimisele, 22% pesu pesemisele, 17% dušile-vannile, 16% nõudepesule. „Tervelt 14% igapäevasest veetarbimisest läheb aga tänu leketele kaotsi,“ täpsustas Vahur Tarkmees. „Lekked on hirmuäratavalt suured – maailmas läheb ligikaudu 30% kasutatavast mageveest kaotsi „tänu“ leketele, suurtes linnades võivad lekked ulatuda isegi kuni 70protsendini.“

Igapäevase veekasutuse poolest on eestimaalased oma 101 liitriga pigem kokkuhoidlike poolel. „Näiteks USAs kasutatakse keskmiselt 380 ja vanas Euroopas keskmiselt 150 liitrit vett ühe inimese kohta ööpäevas,“ rääkis Vahur Tarkmees. „Samal ajal on maailmas aga 50-60 riiki, kus inimese kohta tarbitakse vett alla 50 liitri ööpäevas, mõnedes majanduslikult ja ka veevarude poolest vaestes riikides, nagu Gambia, Mali, Somaalia, Mosambiik isegi alla 10 liitri ööpäevas. Samal ajal on Maailma Terviseorganisatsiooni WHO kinnitusel minimaalne veekogus, mida inimene vajab, 19 liitrit päevas.“

Vahur Tarkmehe sõnul on maailmas olukord puhta vee rindel üsnagi murettekitav: vaid 1% kogu maailma vetest on kõlblik inimtarbimiseks. „Veepuudus mõjutab ligikaudu 40% planeedi Maa elanikest, ligikaudu 3800 last sureb maailmas iga päev just seetõttu, et neil puudub puhas joogivesi,“ loetles Vahur Tarkmees. „Ligikaudu 2,2 miljonit inimest, enamasti arenguriikidest, sureb igal aastal veega seotud või puhta vee puudumisest tingitud haigustesse. Selles mõttes oleme Eestis ikka vägagi õnnelikus seisus.“

Puhas vesi ei tule Vahur Tarkmehe sõnul maapõuest tuppa aga iseenesest – Eesti vee-sektori ettevõtted viimase 10-15aasta jooksul investeerinud asulate veevärkide parendamisse ligikaudu miljard eurot nii oma kui Euroopa Liidu struktuurfondide raha ning tänu sellele on joogivee kvaliteet ja kättesaadavus paranenud kordades. „Näiteks kui veel aastal 2002 oli Terviseameti andmetel joogivee mittevastavus loodusliku päritoluga ülemäärase raua-, mangaani-, ammooniumi- ja kloriidisisalduse osas 35,5%, siis 2013. aastaks langes see protsent 8,29ni,“ selgitas Vahur Tarkmees, kelle sõnul langes samal ajal joogivee mittevastavus keemiliste näitajate osas 1,3protsendilt 0,54protsendini.

Vahur Tarkmehe sõnul ei olnud 2014. aastal Eestis ühtegi ühisveevärki, kus mikrobioloogilised näitajad ei oleks pidevalt vastanud nõuetele. „Terviseameti kinnitusel registreeriti veevõrgu kaudu levivaid haiguspuhanguid Eestis viimati 1996. aastal,“ lisas Vahur Tarkmees. „Need andmed näitavad, et Eesti ühisveevärgid edastavad tarbijatele valdavalt väga hea kvaliteediga joogivett.“ Vahur Tarkmees kinnitas, et Terviseameti andmeid võib täielikult usaldada – Terviseameti järelevalve all on 2014. aasta lõpu seisuga 1085 ühisveevärki kokku 1 110 975 püsitarbijaga. „Eelmise aasta lõpu seisuga sai ühisveevärgist vett 84,6% kõikidest elanikest ning tervelt 97,44 protsendil juhtudest vastas edastatav joogivesi kõikidele kvaliteedinõuetele,“ lausus Vahur Tarkmees.

Aastatel 1995-2015 on Eestis:

-loodusest vett võetud 2,6 miljardit kuupmeetrit, sellest 1,44 mld kuupmeetrit pinnavett ja 1,16 mld kuupmeetrit põhjavett (siia sisse ei ole arvestatud kaevandus- ja jahutusvett). 40,5% võetud veest kasutatakse olmeveena, 29,4% tootmises ja 4,6% põllumajanduses. Joogiveeallikana kasutavad ühisveevärgid 62% ulatuses põhjavett, 38% tarbijatest saavad joogivett pinnaveest. Pinnavett töödeldakse joogiveeks Tallinnas Ülemiste järvest ja Narvas, kus selleks kasutatakse Narva jõe vett;

-veekasutus olmetarbimises vähenenud pea kaks korda – 88lt kuupmeetrilt 39,5le kuupmeetrile inimese kohta aastas, ka tootmises ja põllumajanduses kasutatakse täna 20aasta taguse ajaga võrreldes 2 korda vähem vett. 1992. aastal aga kasutati põllumajanduses tänasega võrreldes 6,6, tootmises 4,5 ja olmes 2,6 korda rohkem vett!

-vee hind eratarbijale kasvanud 13,5 sendilt 1 euro ja 6 sendini;

-Eesti Vee-ettevõtete Liiduga liitunud 42 vee-ettevõtet ja 26 vee-alaga seotud ettevõtet.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta