2010. aasta lõpus kiitis sotsiaalminister Hanno Pevkur heaks muudatused programmis "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2010-2011". Programm on olulise tähtsusega töötute ja vabatahtlike jaoks. Bioneer uuris Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialistilt Katrin Soopalult, mida programmis tehtud muudatused endaga kaasa toovad.

Mis eesmärk on programmil "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2010-2011"?

Programmi eesmärk on tööhõive suurendamine, tööpuuduse ja mitteaktiivsuse vähendamine ning tööturuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmine.

Programm toob endaga kaasa uue teenuse töötutele, milleks on tööproovi võimaldamine. Mida tööproov endast kujutab?

Tööproov võimaldab töölesoovijal pakutaval kohal töötamist järele proovida ning tööandjal veenduda inimese sobivuses enne töösuhte sõlmimist. Tööproovi päevadel täidab töötu tavalisi tööülesandeid ning tutvub ettevõtte töötajate, töötingimuste ja -kultuuriga. Tööandjal on samal ajal võimalik hinnata nii kandideerija oskusi kui isikuomadusi. Töötu võib ühe tööandja juures ühe konkursi raames teha proovi maksimaalselt kolm päeva.

Palun selgitage tööproovi aegseid garantiisid. Inimesed pelgavad, et tööproovi päevad tekitavad tööle soovijate ära kasutamist. Kas selline hirm on põhjendamatu?

Tööproovi võimalus on inimesele vabatahtlik. Sealjuures säilib selle ajal õigus olla töötuna arvel ning saada töötuskindlustushüvitist või töötutoetust. Ühtlasi makstakse tööproovi päevadel käimisega seotud sõidukulude hüvitamiseks sõidutoetust.

Tööproov võimaldab töölesoovijal pakutaval kohal töötamist järele proovida ning tööandjal veenduda inimese sobivuses enne töösuhte sõlmimist.

Tööproovil käimiseks on ette nähtud ka sõidukompensatsioon. Kes seda maksab? Kuidas käib selle kompensatsiooni taotlemine?

Sõidutoetust maksab töötukassa töötu vastavasisulise avalduse alusel. Sõidutoetuse maksmise tingimused on toodud programmi "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007-2013" punktis 4.2.2. 

Muutusid ka koolituskaartide kasutamise võimalused. Kes saavad koolituskaarte kasutada? Mis muutus võrreldes varasemaga?

Varasemalt sai koolituskaarti kasutada ainult täiendõppe puhul. Alates käesolevast aastast on võimalik koolituskaarti kasutada ka ümberõppel. Koolituskaarti saavad kasutada kõik Eesti Töötukassas registreeritud töötud, kelle puhul on koolitusvajadus hinnatud põhjendatuks.

Mida kujutab endast vabatahtlikele makstav stipendium?

Vabatahtlikul tööl osalemine on üks programmi tegevusi, mis aitab töötul hoida töövalmidust. Programmis makstava stipendiumi eesmärgiks on katta teenusel osalemisega kaasnevad lisakulud (toit, hügieenitarbed). Stipendiumi päevamääraks on 3.84 eurot ja seda maksab töötukassa.

Kui vabatahtlikul tööl on inimesele tagatud tasuta toitlustamine, vähendatakse stipendiumi päevamäära 70% võrra. Stipendiumi maksmisel peab olema tõendatud isiku osalemine teenusel, milleks võib olla osavõtugraafik või muu isiku osalemist tõendav dokument.

Vabatahtliku töö põhimõte on siiani olnud, et töö on tasustamata ja seda tehakse ühiskonna huvides. Kas selline stipendium ei lõhu vabatahtliku tegevuse alustalasid?

Nagu juba eespool sai öeldud, ei ole stipendiumi näol tegemist töötasuga. Programmi vahendusel vabatahtlikule tööle suunamine on üks meetmetest, mis aitab täita programmi eesmärki, milleks on mitteaktiivsuse vähendamine. Programmis makstakse stipendiumi samuti tööharjutusel, tööturukoolitusel ja tööpraktikal osalemise korral.

2011. aasta toob muutuseid ka puuetega inimeste tööhõive valdkonnas. Milliseid tööhõivega seotud teenuseid puuetega inimestele pakutakse?

Puuetega inimestele pakutavate teenuste osas laiendatakse sihtgruppi – 2011. aastal on programmis võimalik osutada mitmeid teenuseid ka täiskoormuses õppivale töötukassas registreeritud puudega töötule.

Puuetega inimestele pakutakse järgmisi teenuseid:  

1)  abistamine tööintervjuul;

2)  töövõime ja rehabilitatsioonivajaduse hindamine ning tööleasumist või töötamise jätkamist soodustavate rehabilitatsiooniteenuste osutamine (koostöös Astangu Kutserehabilitatsioonikeskusega);

3)  töökoha või -vahendite kohandamine;

4)  tööks vajaliku abivahendi kasutada andmine;

5)  tugiisikuga töötamine;

6)  erandlikud lahendused meetmetes osalemiseks, töölesaamiseks või töö säilitamiseks

Muutusid ka makstavad palgatoetused. Kellele on palgatoetused suunatud? Millised muutused toimusid?

Palgatoetus on suunatud just nende inimeste tööle aitamiseks, kelle töötuse periood on pikem teistega võrreldes ja kes on seetõttu ebasoodsamas olukorras. Mida pikem on töötuse periood, seda enam langeb töötu konkurentsivõime ja sellega seoses ka lootus ning motivatsioon tööd leida.

Palgatoetus on eeskätt suunatud just töötute tööle aitamiseks ja nii-öelda tööandja meelitamiseks pikemat aega arvel olnud töötu töölevõtmiseks, et vältida pikaajaliselt töötuks jäämist. 

2009-2010 suurenes majanduslanguse tõttu töötute arv väga oluliselt. Et vältida pikaajalise töötuse teket, muudeti palgatoetuse tingimusi 2010. aastal pärast arutelu tööandjate esindajatega. 2010. aastal ehk kriisiajal maksti tööandjale palgatoetust vähemalt kuus kuud töötuna arvel olnud inimese töölevõtmisel (noorte puhul kolm kuud). Samas märkisid tööandjate esindajad, et majandusolukorra paranedes ei peaks palgatoetust nii soodsatel tingimustel enam rakendama.

2011. aastal ei rakendata enam nn kriisiaja meedet. Ehk palgatoetuse saamise tingimused viiakse tagasi endistele alustele, mis tähendab, et palgatoetusega saab tööle võtta ainult pikaajalisi töötuid (vähemalt 12 kuud töötuna olnud) või töötuid, kes on vabanenud vanglast.

Noorte palkamisel kehtib soodsam kord – noor saab palgatoetust juba siis, kui on olnud kuus kuud töötuna registreeritud. Sellise muudatuse eesmärk on aidata neid, kes on olnud juba pikaajaliselt töötud ja seetõttu ka ebasoodsamas olukorras.

Sarnased artiklid