Eelmises osas jagasin muljeid oma elu esimesest telefonikõnest töötukassasse. Sõbralikult kulgenud vestluse ajal sain kätte mind huvitanud info ning leppisin kokku töötukassasse pöördumise aja kohe mu töösuhte lõpule järgneval päeval.

Nüüd hakkaski alles tõeliselt kohale jõudma, et mu töösuhe saab vist tõesti läbi ja juba paari nädala pärast võtan ennast töötuna arvele. Töötukassas pean oskama öelda, millised kogemused ja oskused mul on ning millist tööd soovin. Loomulikult oleks tore öelda, et oskan personalitarkvara testida ja kasutajajuhendeid kirjutada ning tahaksin seda edasi teha osalise paindliku ajaga kaugtööna. Kui tõenäoline aga tegelikult oleks uuesti täpselt samasuguse töökoha leidmine?

Kas ma vahetustega poemüüjakoha oleksin valmis vastu võtma? Või täisajaga juhiabi koha naabervallas või hoopis maakonnakeskuses? Või peaksin endale meelde tuletama, et tegelikult olen ma varasemas elus ka personali ja projekte juhtinud, rahastamistaotlusi ning artikleid kirjutanud, koolitanud ja üliõpilastöid juhendanud. Kõik need kõlavad ju täitsa mõistlike karjäärivaldkondadena suuremas linnas töötamiseks, aga siin maal või kaugtööna?

Igaks juhuks mõtlesin läbi ka plaani B juhuks, kui niipea tööd ei leia. Siinkohal olen tõeliselt rõõmus, et mu viimane töökoht oli osalise ajaga ja vähesest koormusest tulenevalt miinimumilähedase palgaga, nii et minu töökaotuse tõttu väheneb pere kuusissetulek kõigest paarisaja euro võrra. Täisaja ja tuhandelähedase palga pealt töötuks jääda kõlab sellega võrreldes palju ebameeldivamalt.

Töölepingu lõppemisel mai alguses sain aprilli palga pluss ühe mainädala töötasu pluss kasutamata puhkuse hüvitise kümnekonna päeva eest. Töölepingu seaduse (TLS) § 100 alusel sain koos lõpparvega ka koondamishüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses ehk siis sisuliselt selle raha, mille edasi töötades oleksin saanud maikuu palgana juuni alguses. Seega, kui ma suudan meeles pidada, et mai algul topelt laekunud palk on mitte kohe ära kulutamiseks, vaid juunis elamiseks, siis sissetuleku vähenemine peaks hakkama tunda andma alles juulis.

Töötuskindlustuse seaduse (TKS) § 9 lg 4 alusel saan töötuskindlustushüvitist esimese 100 kalendripäeva jooksul 50% viimasest palgast ja edasi 40% viimasest palgast. Töötasu alammäär on tänapäeval pisut üle 300 euro, seega hästi ümmaguselt arvutades võiks miinimumilähedasest palgast 50% olla 150 euro kanti.

Tulumaksuseaduse  (TMS) § 23 kohaselt on maksuvaba tulu tänapäeval 1728 eurot aastas, seega umbes 144 eurot kuus, seega 150-eurosest töötuskindlustushüvitisest erilist tulumaksu maha minema ei peaks. Seega, kui mulle ikka töötuskindlustushüvitis määratakse, siis peaks pere kuusissetuleku vähenemine jääma paarisaja euro asemel kõigest 100-150 euro kanti.

Esimeses osas arvutasin välja, et töötuskindlustushüvitisele peaks mul olema õigus tervelt 12 jooksul. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTS) § 30 alusel on mul 9 kuu jooksul õigus töötutoetusele juhul, kui ma seaduste lugemisel siiski millestki valesti aru sain ja mulle töötuskindlustushüvitist ei määrata või määratakse vähem kui 9 kuuks.

Töötuskindlustushüvitise suuruse arvutamise alused olid kirjas töötuskindlustuse seaduses (TKS), kuid töötutoetuse arvutamise aluseks olev päevamäär kehtestatakse TTS § 31 kohaselt hoopis vastava aasta riigieelarve seadusega. Riigi Teataja andmebaasist tulevad otsinguga ‘riigieelarve’ esimestena välja riigieelarve seadus ja 2013. aasta riigieelarve seadus . Viimasest leian otsinguga ‘päevamäär’ § 2 lg 7 p 3, mille kohaselt on töötutoetuse päevamäär 3,27 eurot. Korrutades 3,27 eurot 30 päevaga saan töötutoetuse orineteeruvaks suuruseks ligi 100 eurot kuus. Tegelikult ju lihtne, kui tead, mida otsida.

Seega miinimupalgalt koondatud saades on vahe töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse vahel alla 100 euro. Suuremalt palgalt koondatud saades lähevad vahed muidugi suuremaks - näiteks 1000-euroselt palgalt koondatu peaks 500-eurosest töötuskindlustushüvitisest ka pärast tulumaksu mahaarvamist vist vähemalt 400 eurot kätte saama, töötutoetus oleks aga endiselt kõigest 100 euro kanti. Tulevikus hea teada.

Õhtuks oli pea arvutustest paks ning mitu lehekülge seaduseparagrahve ja linke eraldi faili kopeeritud. Vaikselt hakkas kuskil kuklas tiksuma mõte, et ehk peaks enda väljaselgitatu kuhugi inimkeeles talletama. Kogu selle põneva protsessi, kaasnevad situatsioonid ja emotsioonid, seaduseparagrahvid ning bürokraatiakeerdkäigud. Hea teinekord endal vaadata ja meenutada ning võib-olla oleks kellelegi teiselegi abiks.

Hilisõhtul näguderaamatus hängides sattus ette üks Bioneeri toimetaja Katrini postitus. Varasematel aastatel olen pisteliselt ka Bioneeri artikleid kirjutanud, sealhulgas ühe kogemusloolise järjejutu, kuid korralikku regulaarselt aktiivset bioneeri pole minust siiani saanud. Nüüd ekraanile ilmunud toimetaja Katrini nime vaadates ning seniseid kirjutamiskogemusi meenutades võtsin julguse kokku ja kirjutasin Katrinile sõnumi, kus pakkusin ennast vabatahtlikuna oma töötu-kogemusest Bioneerile kirjutama. Mida Katrin vastas ja kuidas mu töötu-elu edasi läks, sellest juba järgmistes osades.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta