Järjejutu eelmises kaheteistkümnedas osas uurisin anonüümse tööpakkuja tausta, arendasin edasi PilveKatrini blogi ning sain juuli algul kolmandal Töötukassa külastusel mitu tööpakkumist, millest üks kõlas minu jaoks täiesti uskumatult hästi.

Claudius Õigusbüroo OÜ pakkus käsunduslepingu alusel osaajaga kaugtööd kokku kahele juristile, kandideerimise tähtaeg oli 29. juuli ning kandideerimiseks tuli esitada CV, motivatsioonikiri ning koopiad õiguskraade tõendavatest dokumentidest. Lubasin kandideerida ning Töötukassa konsultant pani mu kandideerimise kavatsuse ka individuaalsesse tööotsimiskavasse töö leidmiseks kokkulepitud tegevuste alla kirja.

Kokku oli individuaalses tööotsimiskavas nüüd kolm tegevust - lisaks kaugtööd pakkuvasse õigusbüroosse kandideerimisele ka juba tehtud ja Töötukassa arvutisse kirja pandud kandideerimine anonüümsesse tootmisettevõttesse ning tööpakkumiste jälgimine erinevatest tööportaalidest.

Leppisime kokku järgmise Töötukassa külastuse aja augusti alguses ning läksin koju teadmisega, et lisaks Bioneerile järjejutu kirjutamisele tuleb juulikuu jooksul leida aega ja motivatsiooni veel nii palju arvutisse sattuda, et lubatud kandideerimine ära teha. Ülejäänud osas kavatsesin keskenduda vaba suve nautimisele ning arvutist ja internetist võimalikult kaugele hoida.

Järgmisel päeval 5. juulil ilmus Bioneeris minu järjejutu kuues osa Ettevõtluskoolituse infopäev ning näoraamatus tekkis vahva arutelu teemal, kas koolitusega seoses kolme tööpakkumise eeldamine on mõnitus või nõudlusepõhine ametiõpe kafkalik. Rõõm oli näha, et mu kirjatöö kellelegi korda läheb ja kaasa mõtlema paneb.

Ühel kaunil juulikuu päeval helistas mulle täiesti ootamatult maikuus vesteldud naabervalla tööandja, kellelt siiani mingit tagasisidet ei olnud tulnud. Juhiabi otsiv firmajuht tundis huvi, kas olen neil töötamisest jätkuvalt huvitatud. Selgus, et nad ei ole siiani oma täiuslikku juhiabi veel leidnud. Rääkisime taas mõnd aega, kuidas ma põhimõtteliselt täitsa võksin neil töötamist proovida, ning lõpetasime taas tõdemusega, et nad siis mõtlevad edasi ja võtavad ühendust, kui midagi välja mõtlevad. Ja sinnapaika see taas jäi.

Juuli algul kokku kirjutatud kinnistu tulumaksuvabastuse lugu pakkusin ka Bioneeris avaldamiseks ning uhke pealkirjaga SPETSIALIST ANNAB NÕU ilmuski see Bioneeri tarbimise rubriigis 15. juulil. Järgmisel päeval vaatasin üle hulga aja e-posti ning leidsin, et juba 12. juulil oli minu töövahenduskonsultant Töötukassast saatnud mulle teate tööpakkumisest Riigiprokuratuuri kodulehel, kus otsiti prokuröri abi muuhulgas meie maakonnakeskusesse.

Konsultant avaldas lootust, et see tööpakkumine pakub mulle huvi ning soovis edu kandideerimisel. E-kirjale oli lisatud pdf-failina tööpakkumine CV-Online andmebaasist, mille tööpakkumise viitenumbri järgi leidsin üles ka internetist. CV-Online kuulutuse kaudu otse kandideerida ei saanud, vaid kandideerimisdokumente oodati hiljemalt 24. juuliks posti või e-postiga.

Hakkasin üha rohkem uskuma, et Töötukassa teenus võib tööle saamisest vähegi huvitatud töötule tõesti abiks olla. Järjest vahvam ja olulisem tundus, et keegi on minu tööotsingute käigust siiralt huvitatud, mul on kellelegi korra kuus oma kandideerimistega seotud elamusi ja muljeid jagada ning see keegi tõesti aktiivselt pingutab selle nimel, et tohutust erinevate tööpakkumiste tulvast just mulle sobivaid leida ja pakkuda.

Ja kui see keegi juba omalt poolt minu heaks niimoodi pingutanud on, siis ma ei saa teda ju ometi alt vedada ning lihtsalt kandideerimata jätta. Isegi kui kaunite suveilmadega arvutis kandideerimisdokumentide koostamise asemel pigem hoopis kuskil mujal midagi muud teeks ja maakonnakeskuses täisajaga tööl käimine tegelikult ikka veel üldse ahvatlev ei tundu.

Vaatasin kiirelt üle prokuröri abi töökuulutuses esitatud nõuded ning leidsin, et neile peaksin vastama küll - olen teovõimeline vähemalt 21-aastane Eesti kodanik, olen omandanud kõrghariduse (selle juriidilise, mis on prokuröri abi ametikohal kõigest soovitatav) ning valdan eesti keelt kõrgtasemel. Lisaks peab kandidaat olema kõrgete kõlbeliste omadustega ning vajalike võimete ja isikuomadustega. Kokkuvõttes ei leidnud ühtki nõuet, mille puudumisele viidates oma mittekandideerimist abivalmile töötuvahenduskonsultandile põhjendada.

Võtsin niisiis teadmiseks, et lähinädalatel tuleb lisaks Claudius Õigusbüroole ära teha kandideerimine ka prokuröri abi ametikohale. Kui Claudius küsis kandidaatidelt ainult CV-d, motivatsioonikirja ja haridusdokumendi koopiat, siis prokuröri abi konkursile esitatavate dokumentide nimekiri oli hirmuäratavalt pikk.

Lisaks avaldusele, elulookirjeldusele ja haridusdokumendile tuli esitada veel vormikohane isikuankeet, majanduslike huvide deklaratsioon, ametniku teenistuslehe koopia ning kinnitus, et ei esine asjaolusid, mis välistavad teenistusse võtmise. Viimane võis olla avalduse tekstile juurde kirjutatud, seega kokku tuli koostada neli dokumenti (avaldus, CV, ankeet, deklaratsioon) ning üles leida kaks (ülikoolidiplom ja teenistusleht). Kuidas mul kõigi nende dokumentide ja kandideerimistega läks, sellest kirjutan järgmistes osades.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta